40-aastane Rannula on treeneriametit pidanud elust neljandiku. Pole teab, mis pikk aeg, aga Eestis on ta oma ala tipus vaieldamatult kanda kinnitanud.

Delfi jutusaates „Mis tunne on?“ rääkis Rannula muuhulgas Euroopa treenerite tihedas konkurentsis läbilöömisest, kuidas ta enda arengu nimel vaeva näeb ja kui oluline on tööst aeg-ajalt mõtteid mujale viia.

Heiko Rannula, kaua tahad veel Eestis olla?

Treeneri töö on selline, et liiga palju ette planeerida ei saa. Olen varem ka rääkinud, et mul on ambitsiooni (välismaale) minna. Ja mitte minna ainult minemise pärast, vaid minna korralikku kohta, korralikku liigasse. Mul on oma eesmärgid ja unistused. Aga nagu teame, siis treenerit mäletatakse eelkõige viimase hooaja ja viimaste mängude järgi. Hooaeg tuleb korralikult lõpuni teha – alles siis saab rääkida, kas on reaalset minemist või mitteminemist. Mul on Kalev/Cramoga „pluss üks“ leping. See tähendab, et suve alguses on otsustamise koht ja klubil samamoodi.