GRAAFIK | Jalgpall on endiselt Eesti populaarseim spordiala. Ja mitte napilt!

Eelmise aasta teises pooles korraldas uuringufirma Kantar Eestis ja teistes Euroopa riikides avaliku arvamuse uuringu, millega uuris Eesti inimeste suhtumist sporti, jalgpalli ja jalgpalli puudutavatesse teemadesse. Kuigi Euroopa keskmisele jääb Eesti inimese jalgpallihuvi selgelt alla, on tegu siiski kindlalt Eesti kõige populaarsema spordialaga.

Uuringu valim oli 1000 täisealist inimest, sealhulgas arvestati valikul nii vanust, sugu kui ka elukohta, et valim oleks esinduslik. Sarnane küsitlus on korraldatud ka varem – 2016., 2018., ja 2021. aastal, mispärast annavad praegused tulemused varasematega võrreldes ka hea aimuse selle kohta, kuidas on Eesti inimeste suhtumine jalgpalli ja teistesse aladesse viimaste aastate jooksul muutunud.

Jalgpall on uuringu tulemuste järgi endiselt selgelt Eesti kõige populaarsem spordiala: jalgpalli jälgijaks (kas mõne võistkonna või mängija toetajaks, televaatajaks või muul moel jalgpalli vastu huvi tundvaks) märkis end 38 protsenti vastanutest. Selles arvestuses on teisele kohale tõusnud eelkõige autoralli ja Ott Tänaku toel mootorisport (26%), järgnevad korvpall ja kergejõustik (mõlemad 23%) ja tennis (17%). Iseäranis kõvasti on positsioone käest andnud kergejõustik – 2016. aastal oli kergeraksuhuvilisi veel 38 protsenti, seekord aga 23 protsenti.

Meeste seast jälgib jalgpalli 48%, naiste seast 29% inimestest, mis teeb jalgpallist ka Eesti naiste seas populaarseima spordiala. Euroopa keskmisest jääb Eesti inimeste jalgpallihuvi aga ettearvatult tunduvalt leigemaks. Teiste Euroopa riikide keskmised jalgpallihuvi näitajad on kogu rahva peale 48%, meeste seas lausa 63% ja naiste seas 35%.

Jalgpalli vastu tunnevad Eestis eelkõige huvi nooremad inimesed: vanuserühmas 18–24 oli üldise jalgpallihuvi näitaja 44%, mis jääb vaid kolme pügala jagu alla Euroopa keskmisele. Nende seast, kes jalgpalli vastu huvi ei tunne, peab jalgpalli lihtsalt igavaks 41 protsenti inimestest, aga ülejäänud Euroopaga võrreldes torkab teravalt silma, et 22 protsenti peab põhjuseks seda, et jalgpalli tase on riigis kehv – ülejäänud Euroopas on see keskmine näitaja vaid kaheksa protsenti.

Naistejalgpall tõusutrendis

Eri võistlussarjade lõikes on populaarseim endiselt meeste MM, mida teab või jälgib 47 protsenti inimestest. Jalgpalli EMi populaarsus on sealjuures vähenenud 49 protsendilt 44-le, üsna teravalt on vähenenud ka meestekoondise valiksarja populaarsus (26 protsendilt 21-le). Euroopa suurliigadest on Meistrite liiga ja Euroopa liiga kõrval populaarseim Inglismaa Premier League (28%), järgnevad Bundesliga (22%), La Liga (15%) ja Serie A (13%).

Selges tõusutrendis on naistejalgpalli võistlused. Naiste MM on tõusnud 2018. aasta kümnelt protsendilt 17-le, naiste meistriliiga on 2016. aasta neljalt protsendilt kerkinud praeguseks kümnele protsendile. Meeste Premium liiga vastu on huvi püsinud stabiilselt 25 protsendi juures.

Koondiste lõikes on meeste suhtes huvi mõne protsendipunkti võrra langenud ja püsib 29 protsendi juures, samal ajal kui naistekoondise näitajad on aasta-aastalt tõusnud ja kerkinud 12 protsendi peale – see suund kehtib nii rahva seas üldiselt kui ka spetsiifiliselt jalgpallifännide hulgas.

Eraldi uuriti Eesti inimeste teadlikkust maikuus toimunud tüdrukute U17 EM-finaalturniirist. 28 protsenti Eesti inimestest ütles, et nad olid turniiri toimumisest teadlikud, end jalgpallihuviliseks pidanud inimeste seas oli see näitaja 38%. Sealjuures olid mehed turniirist isegi teadlikumad kui naised (33% vs. 23%).

Premium liiga huvilistest leidis 58%, et liiga tase on viimase kahe aasta jooksul paranenud. 56% leidis, et liiga kommunikatsioon on olnud parem, ja 45% inimestest kinnitas, et nad teavad Premium liiga mängijatest rohkem kui kaks aastat tagasi (34% hinnangul on nende teadmised jäänud samale tasemele).

Kuigi jalgpall on jälgimise mõttes Eesti populaarseim spordiala, jääb see harrastatavuse poolest siiski esikolmikust välja. Jalgpalli harrastajaks pidas end kümme protsenti vastanutest (Euroopa keskmine 14%), eespool olid üldine vormis hoidmine (37%), jalgrattasõit (24%) ja ujumine (15%). Napilt jalgpalli järel oli kohe korvpall (9%). Kui meeste puhul on jalgpalli harrastamine viimase kahe aastaga neli protsendipunkti langenud, siis naiste puhul on see tõusnud kahelt protsendilt viiele.

Kui küsiti seda, milliseid spordialasid harrastavad teie lapsed, tuli välja, et laste seas on jalgpall siiski populaarseim harrastatav spordiala – 30% lastest oli jalgpalli mänginud. Ujumine ja üldine vormis hoidmine olid teisel ja kolmandal kohal (25% ja 24%), jalgrattasõit ja korvpall (22% ja 18%) järgmised. Euroopa keskmisest oli laste jalgpalliharrastus kergelt suurem (30% vs. 28%).

Tabelis on näha spordialade populaarsus Eesti elanike seas aastate lõikes. Hall tulp tähistab 2023. aasta Euroopa keskmist.

Sellel graafikul on ära toodud võistlussarjade populaarsus jalgpallist huvituvate inimeste seas. Punaste kastikeste sees on Eesti kohalikud võistlused. Väga tugeva tõusu on teinud naiste rahvusvahelised suurvõistlused, mis on jõudnud näiteks Hispaania La Liga kannule ja Itaalia Serie A-st mööda.

See artikkel ilmus ka ajakirjas Jalka.