KUULA | Talisurf kui omaette ala ja hea ettevalmistus suveks

Kes ütles, et surfata saab vaid suvel ja et surfamiseks sobib vaid vesi? Tuleb välja, et meie kliimas on üha populaarsemaks saamas ka talisurf, kus sõidetakse nii veepinnal kui ka jääl. Täpsemalt avavad talisurfi telgitaguseid seekordses podcast’i „Mere kutse“ saates surfarid Ain Härmson ja Andrei Petrov ning surfarist võistluste korraldaja Tõnis Kask.

Kask peab oluliseks toonitada, et talisurf on väga muutuv ala ja liigituse poolest ei anna seda võrrelda lihtsalt mõne purjetamise klassiga. „Talisurfis eristame me laias laastus kolme klassi: kelgud, tiivad ja lohed. Need jagunevad veel omakorda täpsemateks kategooriateks, kuid kindlasti lisandub aja jooksul uusi tehnikaid, mida veel leiutatud pole,“ ütleb ta.

Härmson, kes ise jõudis surfamiseni alles 22-aastaselt, julgeb kõige kergema alguspunktina soovitada just jääl surfamist. „Jää peal kaob ära vee-element, mistõttu saab kindlasti kõige kiiremini sõita. See-eest on ka kukkumised valusamad, mistõttu tuleks kindlasti kanda kiivrit, küünarnuki- ja põlvekaitsmeid,“ annab ta nõu alustavatele huvilistele.

Millistesse paikadesse Eestis meelitab talisurf harrastajaid kokku? „Minu jaoks on kõige sobivam koht Vääna-Jõesuu, sest seal tulevad lained õige suuna ja tugevusega ning seetõttu saab surfamist enim nautida,“ ütleb Petrov, kes on sõitnud omajagu nii purjelaua kui ka lohega. Viimasel ajal harrastab ta rohkem aga uut stiili, milleks on kahe lauaga wing-foil-surfamine.

Talviste surfivõistluste korraldamise ja kogu ala eestvedamisega tegelev Tõnis Kask ütleb, et valdkonda sukeldus ta eelkõige seetõttu, et pakkuda noortele head võimalust ka talvisel perioodil surfiga tegeleda. „Talisurfiga on võimalus käsi soojas hoida ja tuule tunnetust säilitada. Kuna suvepaadid on muutumas üha kiiremaks, siis on nad aina enam samastumas tegelikult talviste kiiruste ja üldise tunnetusega,“ ütleb ta.

Millest veel saates vesteldi, kuula juba Delfi Taskust. Saatejuht on Kaidor Kahar.