Raha rebib suusamaailma pooleks, kaheksa suurt riiki plaanivad luua superliiga. Kas sinna pääseks ka Eesti?

Suured suusamaad ei taha käest anda võimalust sõlmida ise telelepinguid.

Suusatamisvaldkonnas toimub justkui sõda. Kaheksa suurt riiki (Soome, Norra, Rootsi, Saksamaa, Austria, Šveits, Itaalia ja Sloveenia) on loonud opositsiooni nime all Lumehelves, sest pole nõus rahvusvahelise suusaliidu (FIS) otsusega haarata teleõiguste müük enda kätte, ning ähvardavad luua oma talispordialade superiliiga. Eesti kui suusatamise kääbusriik on vaatleja rollis, kuid saab kohaliku suusaliidu tegevjuhi Kristjan Kolli sõnul sõna sekka öelda. Kuna me protsessi mõjutada ei saa, on ka keeruline ennustada, kas sõja lõpptulemus, võitku see või teine, on Eestile positiivne või mitte.

Praegu müüvad teleõigusi riikide alaliidud ja teenivad kopsakaid summasid, iseasi, kui palju pärast võistluste korralduskulu mahaarvamist kasumiks jääb, ent üht-teist ikka. Soomlased teenivad näiteks Ruka ja Lahti MK-etappidega umbes 3,5 miljonit eurot, ent neil võistlustel on esindatud kõik põhjamaised suusaalad: murdmaa, kahevõistlus ja suusahüpped, millest ka tõhus summa.