Kas Eesti, Läti ja Leedu jalgpalliparemik võiks luua ühise liiga? Läti on poolt, Eesti vastu!
(20)
Briti ajaleht The Guardian kirjutas, et Eesti, Läti ja Leedu võiksid luua ühise jalgpalliliiga. Läti kõrgliiga Virslīga president Maksim Krivunecs rääkis The Guardianile, et nemad toetaksid sellist plaani igati.
„Baltimaadest paremat piirkonda rahvusvahelise liiga loomiseks ei ole,“ sõnas Krivunecs. „Oleme sotsiaalselt, majanduslikult ja kultuuriliselt sarnased riigid. Reisimine ja logistika ei valmistaks meile probleemi. Oleme ka jalgpalli mõistes väga sarnased.“
Krivunecsil on tulevikust selge visioon. Tema arvamuse kohaselt peaksid kõik alustama aastat n-ö kodusest liigast. Igas kõrgliigas oleks kümme klubi, kus kõik mängiksid kõigiga kaks korda läbi ehk kõik saaksid kirja 18 kohtumist. Seejärel kvalifitseeruks iga liiga esinelik ühisesse kõrgliigasse. Iga liiga ülejäänud kuus tiimi langeksid omakorda n-ö üleminekuliigasse.
Nii säiliksid iga riigi meistrid ja selguks ka ühine Balti meister. Eurosarjade kohad jagataks endiselt riigisiseselt ehk igale riigile jääks ikka neli eurokohta. Hooaja teine pool annaks võimaluse mängida naaberriikide klubidega.
The Guardiani artiklis toodi seejuures esile, et tänavu talvel toimuv Liivimaa taliliiga on tõestanud, et klubidele pakub naaberriigi tiimidega kohtumine suurt huvi. Seni ongi Liivimaa taliliiga saanud osalistelt hulganisti kiidusõnu.
„Tulevikku silmas pidades pean Balti liigat ainuvõimalikuks lahenduseks. Oleme võimelised praegusel kujul veel mõnda aega jätkama, kuid teised riigid lähevad meil eest ära,“ ütles Krivunecs. „Eesti, Läti ja Leedu väiksus on meie eelis. Saame olla loovad ja paindlikud ning katsetada erisuguseid formaate.“
Krivunecsi sõnul on Läti kõrgliigas kõik kümme klubi sellest projektist huvitatud. Tema sõnul on asjast huvitatud ka mitu Eesti ja Leedu klubi. Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak ütles seevastu, et Eesti vastus on siiski ei.
„Meie turusituatsioon on teistsugune. Oleksime lühiajalises plaanis kaotajad. Meie ainus võimalus on üles ehitada meie oma finantsmudel. Peame tegutsema rahastusmudeli alusel, mis on meie ühiskonnas vastuvõetav,“ sõnas Pohlak.
„Loomulikult on lihtne mõelda, et tugevamad vastased aitaksid meeskondi arendada. Lõpuks seisab aga kõik selle taga, kes suudab sisse osta tugevamaid leegionäre. Struktuurselt on meie jalgpall alles eelmises sajandis. Seega peame eelkõige mõtlema oma kultuuri arendamisele,“ lisas Pohlak.
