Olgugi, et Elevandiluurannik kuulub Aafrika jalgpalli suurriikide sekka, on nende tänavune tee meistritiitlini uskumatu ja ajalooline.

Alagrupiturniiri alustati võiduga Guinea Bissau vastu, misjärel kaotati Nigeeriale 0:1 ja Ekvatoriaal-Guineale 0:4 (!). Viimase kaotuse järel anti hundipass koondise treeneritoolil istunud Jean-Louis Gasset, kuna võimalused ühe võidu ja alagrupi kolmanda kohaga 16 parema sekka pääsemiseks olid sisuliselt olematud.

Lõpuks pääseti siiski kaheksandikfinaali viimase koondisena. Stsenaarium, kuidas see aga juhtus, on uskumatu. Suurimad tänusõnad peab Elevandiluuranniku rahvas saatma Ghana poole, kes suutis Mosambiigi vastu lisaminutitega maha mängida 2:0 eduseisu. Poleks seda juhtunud, oleks võõrustajate turniir lõppenud ning hoopis Ghana kaheksandikfinaali purjetanud. Lisaks tegi elevantidele teene Maroko koondis, kes suutis alagrupi viimases kohtumises alistada 1:0 Sambia.

Kaheksandikfinaali eel asus võõrustajamaa peatreeneritoolile senine abitreener Emerse Fae, kelle juhendamisel alistati kaotusseisust valitsev meister Senegal ning mängiti kümne mehega üle Mali. Seejuures mõlemad kohtumised suudeti lisaajale viia mängu normaalaja viimastel minutitel.

Poolfinaalis Kongo DV vastu piisas võõrustajamaal ühest tabamusest, mille autoriks oli 2022. aastal munandivähi diagnoosi saanud ning alles hiljuti profijalgpalli naasnud Sebastian Haller.

Finaalis Nigeeria vastu jäid võõrustajad avapoolajal kaotusseisu, kui 41. minutil sahistas pealöögist võrku William Troost-Ekong. Elevandiluurannik võitles aga edasi ning 62. minutil viigistas Franck Kessie nurgalöögi järel kohtumise seisu.

Kui näis, et mängu saatuse otsustab lisaaeg ja võib-olla ka penaltiseeria, siis elevandid arvasid teisiti. 81. minutil suunas värava alla tulnud tsenderduse akrobaatiliselt võrku Haller, kindlustades Elevandiluurannikule 2:1 võidu.

Tegu oli Elevandiluuranniku ajaloo kolmanda Aafrika meistritiitliga. Kesk-Aafrika riigi senised kaks triumfi pärinevad 1992. ja 2015. aastast.