Treenerid, kes tegid Kristian Kullamäest tänase korvpalluri: Eesti koondise liider meenutab oma olulisi juhendajaid
(5)
Eesti korvpallikoondise ja Hispaania kõrgliiga klubi Bilbao Basket tagamängija Kristian Kullamäe meenutab Delfi palvel treenereid, kes avaldanud tema karjäärile kõige suuremat mõju.
Andmaks omalt poolt panust Eesti uute treeneri harimisse, on Kullamäe koostöös Eesti Korvpalliliidu ja Treeneri Arengustipendiumiga pannud oksjonile oma Bilbao klubi autogrammiga mängusärgi. Müügist teenitud tulu läheb noortega tegelevate perspektiivikate korvpallitreenerite toetuseks.
Kullamäe korvpalluritee algas kuueaastaselt endast vanemate poiste grupis Audentese Spordiklubis, esimeseks treeneriks Alar Varrak, tänastest tuntud tegijatest seltskonnas näiteks Maik-Kalev Kotsar ja Kregor Hermet.
„Tänu Varrakule oli meil tehniline pagas suhteliselt tugev. Mäletan, et kibelesime iga trenn kohe mängima, aga esimesed 45 minutit läks alati tehnika harjutamisele ja algtõdede õppimisele. Sain selgeks, kuidas vasakult sammudest viskele minna, millega algul oli raskusi, samuti esimesed tõed, kuidas üldse teistega koos mängimine käib.“
Kuna Varraku tähelepanu ja aja röövis aina rohkem tippkorvpall, liikus grupp järgmiste treenerite hoole alla - kuni gümnaasiumisse minekuni jõudsid Kullamäe juhendaja rollis roteeruda Meelis Songe, Erik Mäe ja Sixten Tomingas.
„Kõik kolm täiendasid teineteist omal moel. Sixten Tomingas pani palju rõhku individuaalsetele oskustele, 1-1 mängule, mõttele, et noor mängija peab olema tehniliselt tugev. Erik Mäe oli rohkem niiöelda motivatsiooni-treener: olulised olid meeskonna ühtsus, kambavaim. Taktikal oli rõhk vähem, see-eest rohkem vaheldusrikkal trennil, ka huumoril. Meelis Songe meenutas pigem Varrakut. Temaga hakkasime esimest korda liikumisi tegema, saime aimu, et korvpallis on ka sellised asjad. Mäletan näiteks, kuidas ükskord sain koju tulles vanematele teatada, mis on diamond-asetus.“
Järgmine samm noore Kristian Kullamäe teekonnal oli Audentese Spordigümnaasium, kus treeneriteks Indrek Visnapuu ja Rauno Pehka.
„Visnapuu juhendamisel mängisime meistriliigas, tekkis arusaam, et peab hakkama meeste seas kohanema. Esimest korda tekkis meil kogemus videovaatamisest ja mänguks valmistumisest, väga detailselt ette valmistatud treeningutest. Pehka roll oli rohkem individuaalsete arengu poolel. Tema kui endise tippkorvpalluri kogemusi ja nippe oli hea kuulata. Pluss, ta oli muhe õpetaja-tüüp, kes pööras tähelepanu ka sellele, kuidas ühika ja saali vahel talvel liikudes mitte haigeks jääda,“ räägib Kullamäe.
17-aastaselt siirdus korvpalliperekonna vanem poegadest Saksamaale, sealt kolm aastat hiljem Hispaaniasse, kust eelmiseks hooajaks kolis Leetu, et tänavuseks hooajaks naasta Hispaaniasse. Kui jätta välja üks pisut äraspidise mõjuga õppetunni andnud juhendaja - Burgoses „eriti noormängijatega väga üleolev olnud“ ja omal moel mängijate vaimu karastanud Žan Tabak -, toob Kullamäe sellest perioodist välja kaks olulise mõjuga treenerit.
Esiteks, Hispaania-perioodil kaks aastat teda individuaaltreenerina juhendanud Pepe Laso, Madridi Reali legendaarse peatreeneri, täna Müncheni Bayernit tüüriva Pablo Laso vend.
„Tema nägi minuga vaeva, kui olin 19-21-aastane, tõi uue lähenemise ja tutvuse niiöelda päristippkorvpalliga. Oli raske, aga üks tähtsamaid perioode mu elus. Oli päevi, kus tegime kolm trenni, kõik väga mugavustsoonist väljas, keerulised, nii tehniliselt kui ka intensiivsuselt. See kõik andis põhja, et lõpuks jõuda ka Hispaania meistriliiga lepinguni.“
Teiseks, mullusel Leedu-hooajal Panevežyse Lietkabelise peatreenerina Kullamäed usaldanud ja sel moel Euroopa tippklubikorvpallis läbimurdele kaasa aidanud serblane Nenad Canak.
„Päris professionaalses maailmas polnud ma varem õiget võimalust saanud. Talle olin silma jäänud Eesti koondise eest mängides ja tema andis sellisel tasemel esimesena mulle suure rolli, kohustuse ja vastutuse olla kandev jõud EuroCupi ja Leedu tippmeeskonna tasemel. Ta oli väga meeskonnamängu usku. Kui noore mägumehena keskendutakse tihti enda asjadele, siis Canak tegi hästi selgeks, kuidas sel tasemel loeb meeskonna tulemus, ja sellel on tagajärjed, kui ei täida oma ülesandeid tiimis. Tegi seda oma serbaliku temperamendiga, eriti mängu ajal, aga väljaspool oli samas sõbralik ja hea suhtleja.“
Korvpalliliidu poolt koostöös Alexela, G4S ja Ilmar Kullami Fondiga välja antav stipendium, mille eesmärgiks on kõrge potentsiaaliga treenerite arengu toetamine. Treeneri Arengustipendiumi programmi ambitsiooniks on koguda aastas vähemalt 10000 eurot. Alexela ja G4S panustavad ühiselt 4000 eurot aastas, ülejäänu loodame koguda koos teiega.
Iga aasta antakse välja kuni kaks stipendiumit, stipendiaadid kuulutatakse välja Ilmar Kullami sünnikuupäeval 15. juunil, mida nimetatakse tulevikus korvpallitreenerite päevaks.
Treeneri arengustipendiumisse saab panustada läbi annetuse, tehes kas ühekordse ülekande ANNETA nupule vajutades või püsikorralduse Eesti Korvpalliliidu spetsiaalsele kontole EE362200221083097945. Samuti saab teha ühekordseid annetusi helistades telefoninumbritele 9001110 annetades 10 eurot ja 9001125 annetades 25 eurot.
