Terve nädala kestnud eelkvalifikatsiooni käigus selgitati välja 35 parimat, kes teenisid automaatselt koha põhisõitudesse. Ülejäänud sõitjad pidid enda võimeid näitama võistlusõhtule eelnenud B-finaalis, kust pääsesid A-finaalide stardirivisse veel kümme võistlejat, moodustades 45-pealise stardinimekirja.

Formaat nägi ette kahte võistlussõitu, 15-minutilist sprindivõistlust ja 60-minutilist põhisõitu, millele eelnesid vastavalt 5- ja 15-minutilised kvalifikatsioonisõidud, mille järgi said võistlejad teada oma stardipositsioonid järgnevateks sõitudeks. Alates sprindi kvalifikatsiooni algusest kuni põhisõidu ruudulipu lehvimiseni ei jätnud konkurentidele võiduvõimalust eelneval hooajal meistrivõistluste kokkuvõttes neljanda kohaga lõpetanud Reno Kööts, kes sai enda nimele ka mõlema võidusõidu kiireimad ringid, teenides nädalavahetusest maksimaalse võimaliku punktisumma.