Kohati tundub, et Eesti tahab liikuda kahes suunas korraga: karmimaks ja pehmemaks. Peaminister Kaja Kallas andis hiljuti teada, et Venemaa võib Balti riike ohustada juba kahe-kolme aasta pärast. Meie piirialadele rajatakse kaitsevööndit, Eestisse peaks tulema umbes 600 punkrit.
Ehk ajame siilina okkad turri, valmistume reaalselt sõjaks, mida loodetavasti siiski ei tule. Kuid lisaks tuleks mõelda ka neile, kes peaksid seal punkris võitlema hakkama. Tuleks mõelda inimestele ja neidki senisest teistmoodi ette valmistada mõne aastaga totaalselt muutunud julgeolekuolukorras. Senise heaoluühiskonnale omaselt individuaalsuse ja pehmuse suunal jätkates liigume selles suunas, et need punkrid jäävad sõja korral lihtsalt tühjaks.
