Aasta treener Henry Hein: pole saladus, et oleme Eneli Jefimovaga USA-sse ülikooli minemise osas eriarvamustel
Betsafe’i podcast’i selle aasta esimene osa on väljas ning külla tuli Eesti aasta treeneri tiitli pälvinud Henry Hein, kes on talendika noore ujuja Eneli Jefimova juhendaja aastast 2019.
Senini suurim Jefimova saavutus Heina juhendamisel on 100 meetri lühiraja rinnuliujumises Euroopa meistritiitel. Hein räägib podcast’is lähemalt, kuidas algas tema teekond Eneli Jefimovat treenides, mismoodi näeb välja ujumistreeneri ja sportlase argipäev ning missugused on noorele treeneri ja talendikale ujujaja Jefimova tulevikumõtted.
Kohe podcast’i alguses saab selgeks, et Hein on konkreetne ja tulemustele orienteeritud mees, kellel selge siht silme ees. „Veidi on ajalugu tehtud, Enelil on Euroopa lühiraja meistritiitel käes, aga kõik suured medalid on veel võitmata. Pigem on need medalid minu eesmärgid.“
Jefimova oli kõigest 12-aastane, kui nad koos Heinaga treenima hakkasid ning sellega seoses tõusis teemaks ka alaealise treenimine, olles ise tollal 28-aastane. „Noore meestreenerina alaealise tütarlapse treenimine on keeruline protsess. Ma pean mingeid asju läbi mõtlema, mida öelda ja teha, et see kuidagi kahjulik ei oleks,“ sõnab ta.
Hein on tänulik sportlase vanematele hea koostöö eest, aga mainib ära, et selleks on tehtud suur töö, et tekiks mõlemapoolne usaldus. „Õnneks minu sportlased, aga ka Eneli, on minuga nii väikesest saati koos olnud ja kasvanud ning ka vanematega on kogu see teekond läbi käidud. See on ka üks põhjus, miks ma väga enda rühmadesse uusi sportlasi ei võta.“
„Ma treenerina näen, et võtab palju aega, et õppida sportlast ja tema pere tundma. Selleks, et ma teaksin 100%, kuidas see pere käitub teatud olukordades jne,“ lisab Hein ja mainib, et tänapäeval ei ole lihtne olla alaealiste treener.
Eneli juhendajaks olemine on kindlasti üks suur väljakutse, kuid Hein on enesekindel ja ütleb, et Eneli on stabiilselt arenenud ning juba praegu teinud ajaloolisi ujumisi ja sellepärast ta ei muretse. Talendi treenimiseks, aga ka iseenda arendamiseks, tuleb oma teadmisi siiski pidevalt uuendada.
„Puhtalt ise tuleb juurde õppida. Kui ma mööda välismaad ringi ei käiks, raamatuid ei loeks ja internetist infot ei otsiks, siis mul teadmisi ka ei oleks ning oleks väga lihtne üle panna,“ on Hein veendunud.
Tavalised treeningpäevad kulgevad Jefimoval igapäev üsna ühes rütmis. „Kell 6 hommikul hüppame Kalevis vette ja sõltuvalt hooajast, ujume 1,5-2h ning hiljemalt kell 8 on trenn läbi. Enamasti ma viin Eneli kooli, kus ta läheb sööma ja asub õppima. Nii, kui kool on läbi, tuleb ta tagasi Kalevisse ja olenevalt päevast, on kas pilatese-, jõusaali -või lihtsalt üldkehalise ettevalmistuse trenn, mis kestab 1-1,5h. Seejärel lähme jälle ujuma. Kaks tundi oleme vees ning õhtul kella 20-ks jõuab ta koju.“
Hetkel käib suur ettevalmistus Pariisi olümpiaks, sest jäänud on Jefimoval vaid 28 nädalat 100 meetri rinnuliujumise stardini. „Me ujume praegu palju krooli, aga ka selili ja muid alasi. Rinnuli puhul teeme ainult kvaliteetset tööd ja väga kindlaid tehnilisi harjutusi. Ehk, et kui sa näed, kuidas keegi ujub tavalist konna, siis Eneli ujub sedasi ainult 0 meetrit edasi. Niisama mahtu me ei kühvelda rinnuliujumisega,“ ütleb Hein.
Heina sõnul saab olümpiat õnnestunuks lugeda siis, kui Eneli ujub oma isikliku rekordi. „Selles mõttes on ujumises lihtne, meil on konkreetsed ajad. Kui sa ujud isikliku rekordi poolfinaalis või finaalis, siis me ei saa rohkem nõuda. See on Eesti rekord, tema vanustes läbi aegade TOP tulemus. See on see, mida jahime. Kui ta ujub finaalis Eesti rekordi ja on seitsmes, ma võin olla kurb või vihane, aga me peame olema rahul, sest ta võttis enda maksimumi välja. Minu töö käibki nende aegade suunas.“
Hetkel on rinnuliujumise 100 meetri maailmarekord 1.04,02 ning võrreldes Eneli isikliku rekordiga on vahe 1,9 sekundit, kuid aega jagub Enelil selle rekordi ületamiseks veel kõvasti. „Enelil on üks põhilisi faktoreid tehnika, aga ka jõud. Sellel tasemel on ta puhtfüüsiliselt üks nõrgemaid ujujaid. Pole ühtegi punkti, kus saaks öelda, et sellega on korras ja ei pea midagi tegema. Enamus tipud aga Eneli ümber on temast vanemad, seega tal aega on,“ sõnab Hein ja ei kuluta liialt aega muretsemisele.
Samal ajal, kui noor ujuja valmistub olümpiaks, mõlguvad tal ka mõtted vaikselt kõrgkooli astumise osas, milleni on küll 1,5 aastat aega, kuid selge otsus on sportlase sõnul tehtud. Plaan on minna North Carolina State’i ülikooli USA-s. „Pole saladus, et me oleme temaga eriarvamusel ülikooli koha pealt, puhtalt ujumise seisukohast. Seal kindlasti on väga head treenerid ja koostöö võib klappida, aga tema tasemel oleks tal valikuid ka maailmas number 1 treenerite juurde,“ räägib Hein ja lisab, et arutavad seda teemat Eneliga veel täpsemalt pärast Olümpiat.
Oma tulevikku näeb Hein selgelt välismaal, palju jääb Eestis ujumistingimuste ja palgasuuruse taha. „Kokku on mul 15-20 klubitreenerit- ja koondist, kuhu ma tänu Enelile olen suhtlema saanud. Mul on täna väga kerge teha kõne ja minna näiteks Rootsi koondise juurde paariks nädalaks teadmisi saama. Mu plaan on Euroopast peale hakata ja kindlasti minna ka USA-sse mõnda ülikooli jne,“ on Heina ambitsioonid kõrged.
„Eestis ei liigu mingit raha. Kui me Rootsi või Hollandi sama vanade kolleegidega räägime palgasuurustest, siis nende omad 4-5 korda suuremad. Sel hetkel saadki aru, et Eestis tippujumist teha on võimatu,“ tõdeb Hein.
Täispikk Betsafe’i podcast Henry Heinaga on vaadatav Betsafe’i blogis.
