Kääriku pallihallis peetud kohtumises tabas Viimsi 58-st väljakult sooritatud viskest ainult kaheksa (kahesed 38/6, kolmesed 20/2), mis teeb viskeprotsendiks 14.

Kusjuures 2018. aastal loodud Eesti-Läti liigas polnud enne eilset veel ükski meeskond visanud kohtumises isegi vähem kui 36 punkti. Eelmised kolm antirekordit kuulusid huvitaval kombel just Tartu Ülikoolile, kes kaotas 2019. aastal Riia VEF-ile 41:99 ja Ventspilsile 38:93 ning 2021. aastal Kalev/Cramole 36:86.

Nn. moodsa Eesti meistriliiga antirekordi omanik oli eelnevalt Valga, kel õnnestus 2012. aastal visata Tartu Ülikool/Rocki vastu 31 silma.

Eesti korvpalli kõrgeimas liigas viskas viimati ühel veerandajal nii vähe punkte (2) Pärnu, kes kaotas Tallinna Kalevi vastu 2013. aastal teise veerandaja 2:17. Toona tabasid Pärnu poolelt vabaviske Vladzimir Krõsevitš ja praegune Kalev/Cramo peatreener Heiko Rannula.

Eesti korvpalli kõrgliiga kõigi aegade punktirekordit aga ei sündinud, sest 1951. aastal piirdusid Tööjõureservid Tallinna Spartaki vastu 18 silmaga. Spartakis mängis muuhulgas ka Gunnar Hololei, kelle arvele jäi selles kohtumises 15 punkti. Kusjuures kolm päeva hiljem püstitas seesama Spartak viimase 73 aasta halvemuselt teise tulemuse, kui teeniti 22 punkti.

Viimsi mängijatel ei tasu siiski liigselt piinlikust tunda, sest sarnaseid asju võib juhtuda ka täiesti tipptasemel. Näiteks Euroopa korvpalli etaloniks olevas Euroliigas viskas Siena Montepaschi näiteks 2011. aastal Piraeuse Olympiakose vastu avapoolajal kõigest üheksa punkti ja tunnistas lõpuks kreeklaste 89:41 paremust. Ühes mängus vähim punkte visanud meeskonnaks on Euroliigas aga Sloveenia klubi Novo Mesto Krka, kelle saldoks jäi 2003. aastal Moskva CSKA vastu 35 silma.

Ning ka kaks punkti veerandaja kohta pole Euroopa tugevaimas liigas mingi haruldus, sest alles möödunud hooaja poolfinaalseerias kaotas Monaco võõrsil Olympiacosele kolmanda veerandaja 2:27.

Viimsi ja Tartu Ülikooli mängu tipphetked: