Treiman tuli Adaveresse 1976. aastal pärast oma abikaasa Anari kehakultuuri õpingute lõppu. Tol ajal dekanaati läinud Treimanil jäi Adavere esimesena silma mõistagi A-tähe tõttu. „Pakuti kolmetoalist korterit ja 150 rubla palka spordimetoodikuna, kuid mul oli vaja kahte kohta - mulle ja naisele. Tol ajal oli korterite puudus ning kuigi direktor oli tellinud kooli juba ka teise õpetaja, siis ta ütles sellest ära,“ meenutas ta Delfile antud intervjuus.

Nüüdseks on ta Adaveres elanud juba pea 50 aastat ning valikut ei kahetse. Ta rõhutab, et pole treener vaid võimaluste looja. „Iga kindrali põues on marssali kepp ja nii soovib ka iga treener, et tema lapsed kuhugi jõuaksid. Olen arenenud koos lastega,“ tunnistas Treiman, lisades, et kõik pole alati kulgenud lepase reega. „Üks treener pani mulle kunagi nimeks spordiprostituut. Põhjus on sel lihtne. Minu esimene pääsuke treeninggrupist jõudis tsiklikorvpalli ja järgmine Pere Leiva võrkpallitiimi ja tuli Eesti meistriks. Samuti on mu õpilastest tulnud Eesti meistrivõistlustel medalile maadlejad.“

Kuidas ikkagi nooruses kergejõustikuga tegelenud mees jõudis kiiruisutamiseni ja tõi Eesti tagasi spordiala kaardile?