Suusakiiruse ja lasketäpsuse võrdlus. Kes Eesti laskesuusatajatest on teinud sammu edasi, kes tammuvad paigal?

Laskesuusatamise MK-sarjas on sõidetud kuues võistluspaigas ning Nove Mesto MM-ini on vähem kui kuu. Mis seisus on statistika põhjal Eesti koondislased võrreldes eelmise aasta sama ajaga?

Eelmist ja tänavust hooaega päris üks ühele ei saa võrrelda, sest võistluspaigas on olnud erinevad. Mullu olid maailma parimad laskesuusatajad jaanuari keskpaigaks mõõtu võtnud Kontiolahtis, Hochfilzenis, Annecys, Pokljukas, Ruhpoldingis ja Anterselvas, tänavu on neid võõrustanud Östersund, Hochfilzen, Lenzerheide, Oberhof ning Ruhpolding. Ent suures plaanis on etappe olnud piisavalt, et esimesi järeldusi teha.

1. Parim koht jaanuari keskpaigaks. Sellega vist segadust pole. Mis on jaanuari keskpaigaks sportlaste parim koht?

2. Keskmine suusaaeg eraldistardist sõitudes. Siin võiks lähtuda kaheti, sest saaks vaadata kaotust päeva parimale või kohta suusaaegade pingereas. Ma eelistan teist. Miks? Mõned kiiremad sportlased ajavad üldpildi tsipa nihkesse. Lenzerheides oli Tuuli Tomingas 7,5-kilomeetrisel suusarajal Anamarija Lampičist 1.10,6 aeglasem ehk kaotust tuli kilomeetri peale ligi kümme sekundit.

Ühest küljest küll palju, aga reaalsuses oli Tomingas toonasel etapil suusakiiruselt kümnes naine. Sloveenil oli nii hea päev, et paremuselt neljandatki aega näidanud Lisa Vitozzi jäi sloveenitarist maha ligi 40 sekundiga. Samal ajal oli see Lampiči vägev päev erandlik ja temalgi kõiguvad asjad üles-alla. Eriti just naiste konkurentsis on erinevatel etappidel hooti üks-kaks naist ülejäänutest nii suurelt üle, et keskmine koht näitab seisu paremini. Minu meelest.