Spordihing Aadu Kana kirev elu. Varem tassis ta korvpallikoondisele kilekotiga dollareid, nüüd on esiklubi moraalne tugi

Kauaaegne korvpallijuht Aadu Kana (83) teeb igapäevase sportimisega silmad ette isegi neli korda noorematele.

Kui Aadu Kana oma 83. sünnipäeval Alexela kontserdimajas Eestimaa spordihinge tiitlit vastu võttis, hakkas tal põlv kergelt värisema ja silmanurka kippus heldimuspisar. Püsti tõusnud publiku aplausi vaibudes sai ta aga kõnega filigraanselt hakkama. Miks? Ilmselt seetõttu, et terves kehas terve vaim.

Aadu päev algab „Viie tiibetlase“ võimlemisharjutusega. Keskhommikuks on tal Tabasalus kodu ümbruses jalutatud beagle’i Triki ja aeg-ajalt ka tütre energilise saksa lambakoera Bossega. Ning ei möödu ühtki nädalat, kui Aadut ei kohta tennist mängimas või Arigato jõusaalis. Viimasena mainitus käib ta tihti koos Kalev/Cramo korvpalluritega, sest aupresident peab ju mängijatel silma peal hoidma.

Ent oma lemmiktegevust – korvpalli mängimist – pole Aadu saanud kaks-kolm aastat harrastada. „Põlv ei kannata hüppamist ja liikumist. Noorte vahel saad nii palju negatiivseid emotsioone, et see rikub tuju ära. Tahad rohkem, aga ei saa,“ tunnistab ta. Tennisega on lihtsam. Piisab mõnest õnnestunud löögist ja meel on kohe rõõmsam.