Enam kui pooled Eesti elanikest ei liiguta ennast piisavalt

Eesti elanike liikumisaktiivsuse uuringu kohaselt tegelevad vähem kui pooled ehk vaid 42% Eesti elanikest liikumisharrastuse või spordiga rohkem kui üks kord nädalas. Ligi viiendik elanikkonnast ei ole üldse regulaarselt kehaliselt aktiivsed.

„Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab täiskasvanutel tervise säilitamiseks liikuda vähemalt 2,5-5 tundi nädalas mõõduka intensiivsusega või vähemalt 1,25-2,5 tundi nädalas tugeva intensiivsusega. Näiteks kui tegeleda liikumisharrastusega viis korda nädalas 30 minutit korraga, teeb see kokku 2,5 tundi. Kui tegeleda liikumisharrastusega kolm korda nädalas 20 minutit korraga, jääb see soovitusest allapoole,“ ütles Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse teadusnõunik ja treener Henek Tomson. „Tervise tugevdamiseks soovitab WHO liikuda nädalas üle 5 tunni mõõduka või üle 2,5 tunni kõrge intensiivsusega. Liikumisaktiivsuse uuring näitas, et enamus meie elanikkonnast ei liigu piisavalt selleks, et oma tervist hoida ja tugevdada,“ lisas Tomson.

Enamusel Eesti elanikest on füüsiline aktiivsus seotud füüsilist koormust andvate argitegevustega nagu näiteks aia- ja põllutööd, igapäevane füüsiline töö, tubased kodused tööd ehk koristamine, triikimine, akende pesu ning küttepuude lõhkumine, saagimine, riitaladumine ja tuppatoomine. Selliste tegevustega tegeleb enamik ehk 94% elanikest, sealjuures 65% sagedamini kui kord nädalas. „Igasugune kehaline aktiivsus on tervisele oluline, kuid ainuüksi argitegevustest ei pruugi piisata, et hoida oma tervist, rääkimata selle tugevdamisest,“ ütles Henek Tomson.

Vastajad, kes tegelevad liikumisharrastustega harvemini kui kord nädalas või mitte üldse, märkisid peamiste takistustena kõige sagedamini töö- või koolipäeva lõpus tekkivat väsimust (47%), ajapuudust (36%) ning huvi/viitsimise puudumist (33%). Vastajatest 25% märkis peamiste takistuste seas seda, et neile ei meeldi võistluslikud tegevused, 20% tõi põhjuseks oma halba tervislikku seisundit, 19% sobiva seltskonna või treeningukaaslaste puudumist, 17% sportimise kallidust, 17% sportimisoskuste puudumist, 14% sportimiskoha (saal, väljak) puudumist ning 9% sobiva transpordi puudumist treeningupaika jõudmiseks.

„Uuringud kinnitavad, et istuv eluviis põhjustab tõsiseid haigusi, vähendab üldist heaolu ning töö- ja õpivõimet. Regulaarne liikumine on üks lihtsamaid ja kättesaadavamaid viise oma füüsilise ja vaimse tervise hoidmiseks. Igapäevane 30-minutiline kiirkõnd on suurepärane näide lihtsast liikumisharjumusest, mis aitab parandada südame-veresoonkonna tervist, vähendada stressi ja tõsta üldist energiataset,“ ütles Henek Tomson. „Selle juures on aga oluline jälgida, et liikumine annaks organismile piisava koormuse – südame löögisagedus tõuseks ja hingamine kiireneks. Vaid siis tekib lisakasu tervisele ehk väheneb paljude krooniliste haiguste risk,“ lisas Tomson.

Uuringu kohaselt on kõige levinumad liikumisvormid kõndimine (sh kiirkõnd, kepikõnd, matkamine) (61% liikumisharrastustega tegelejatest) ning jalgrattasõit (vastavalt 33%), jõusaali/jõutreeningud/fitness (22%), jooks (19%) ning ujumine (18%). Kõndimine on kõige levinumaks liikumisharrastuseks kõigis vanuserühmades, 15–24-aastaste seas on pea sama populaarsed ka jooks ning jõusaalitreeningud.

„Nendele, kes alles plaanivad treeningutega alustada, soovitan alustada väikestest sammudest, näiteks 10 minutist päevast. Esmalt tuleb saavutada liikumise regulaarsus, seejärel alles tõsta ajalist kestust ning siis alles suurendada järk-järgult intensiivsust,“ märkis Tomson.

Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste järgi peaksid täiskasvanud tervise hoidmise nimel liikuma vähemalt 2,5-5 tundi nädalas mõõduka intensiivsusega või vähemalt 1,25-2,5 tundi nädalas tugeva intensiivsusega. Lisaks soovitatakse teha kaks korda nädalas lihaseid tugevdavaid harjutusi ning vähendama istudes veedetud aega. Lastele ja noortele soovitab WHO liikuda vähemalt 60 minutit iga päev mõõduka kuni tugeva aktiivsusega. Täiendavalt tuleks teha vähemalt kolmel päeval nädalas tugeva intensiivsusega tegevusi, lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi ning vähem istuda.

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse tellimusel viis Turu-uuringute AS läbi uuringu Eesti elanike liikumisharrastusega tegelemise kohta. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade Eesti elanike füüsilisest aktiivsusest, sh liikumisharrastustega tegelemisest ja selle motivaatoritest ning takistustest. Kokku osales küsitluses 1009 vastajat vanuses 15–69 aastat.