Jah, jutt on sellest samast tugevuselt neljandast, FIBA Europe Cupist, mis kahvatub teiste kõrval üsna selgelt. Eelkõige korralduse poolest, loomulikult on ka konkurents lahjem. Aga millegipärast on Eesti klubidel raske isegi Europe Cupi alagrupiturniirile pääseda või isegi kvalifikatsioonis osalemisele mõelda. Rääkimata kaugele jõudmisest. Kalev/Cramo tegi selle ära, lükates kõrvale mitu oluliselt suurema eelarvega vastast.

Piiratud mängijatevaliku ja raha tõttu on Eestis konkurentsivõimelise tiimi koostamine paras kunsttükk. Millal näeme meie klubispordis uuesti võistkonda, kus vahendeid kasutatakse nii oskuslikult ära kui eelmise hooaja Kalev/Cramos?