KOMMENTAAR | Absurd kuubis. Miks maksab EOK 2000-eurost preemiat kuue eestlase konkurentsis maailmameistriks tulnud sportlasele?
(102)
Eesti olümpiakomitee preemiad tekitavad kõvasti küsimusi.
EOK premeeris detsembris olümpiamängude kavas mitte olevatel spordialadel maailmameistriks ning Euroopa meistriks tulnud atleete ja nende treenereid kogusummas 69 750 euroga. Aga nende summade taha süüvides tekib küsimus, kas see rahakasutus on mõistlik.
Näiteks 2000 eurot teenis purisuusatamise purjelauakelkude lühirajaslaalomis maailmameistriks tulnud Liisbeth Orav ja 1000 eurot sai tema treener. Ilus saavutus, aga tollel Võrtsjärvel toimunud MM-il oli sel alal stardis kuus sportlast... ja nad kõik olid eestlased. Kuigi teiste inimeste rahakotti pole ilus vaadata, siis sarnaseid jaburdusi leiab veel.
Võistluspaar Anna Denissova ja Nikita Stjopin teenisid EOK-lt 1000 eurot Tartus toimunud sportsukeldumise MM-kulla eest, teise tuhande teenis Stjopini juhendaja. Kõik on justkui tore, aga sel alal oli lähtes kaks Eesti ja kaks Prantsusmaa paari. Sealjuures võitsid võõrustajad võistlustel eri distsipliinidel kokku lausa 19 täiskasvanute medalit. Miks? Peale prantslaste ja eestlaste oli Tartus kohal ka üks Kuveidi sportsukelduja. Ja see on preemiat väärt MM-medal? Päriselt?
Loomulikult tõid kulda ja karda koju eri paadiklassides kümmekonna sportlase seas võistelnud veemotosportlased, meie kõvemad rogainitähed, bikiinifitnessi iludused, castingu-staarid ja automudelismiga tegelejad. Mul pole midagi selle vastu, et need inimesed sporti teevad. Pigem vastupidi, sest liikumine on tervis. Aga kas me peame EOK ehk meie kõigi taskust nende harrastusele peale maksma?
Süsteemi peab üle vaatama
Kõik oleks hästi, kui Eesti sport supleks rahas. Ent samal ajal pole ju asjad hästi paljudel neil, kes tegelevad olümpiaalaga, ega meie tippsportlaste pealekasvu eest vastutaval Team Estonial. Sellest ei tasu rääkidagi, et tuhandeid inimesi saali meelitavad pallimängualad EOK-lt midagi saaks (*täpsustatud artikli lõpus). Samal ajal jagatakse raha medalite eest, mis saadi mõne võistleja konkurentsis. Midagi on sellel pildil valesti.
Ühest küljest pole preemiad suured, aga natuke antakse siia, natuke sinna ja nii kasvab summa arvestatavaks. Äkki eelmainitutele antud mõnikümmend tuhat eurot võiks parem suunata sportlastele, kes valmistuvad olümpiamängudeks või sihivad sinna pääsemist. Mõned laagrid saaks sellega ju teha küll.
Asi on ka antavas signaalis. Kas on aeg küsida, miks EOK üleüldse julgustab inimesi tegelema pseudoaladega? Nii tekivadki olukorrad, kus muu maailm võtab mõõtu tõstmises, ujumises ja suusatamises, aga eestlased korjavad samal ajal kümneid medaleid jõutõstmises, lestaujumises ja purisuusatamises. Milleks?
Kui tõesti väärib iga eestlane kulla eest preemiat, siis äkki võiks panna miinimumnõude, et stardis on näiteks üle kuue sportlase. Ja ideaalis eri riikidest. Praegu tekib hoopis vastupidine küsimus – miks jäid rahast ilma meie kuldsed raadiosportlased? Vastupidiselt mõnele eelmainitud spordialale oli sealsel MM-il vähemalt rahvusvaheline konkurents!
Mis alad kvalifitseeruvad EOK preemia saajate hulka?
Iseenesest on kvalifikatsioon juba see, et võidetud medalid on riiklikus andmekogus ehk spordiregistri järgi meie medalivõitjate arvestuses. Mitte kõik medalid ei ole selles arvestuses. Et ületada see lävend, siis selleks ongi osalevate riikide ja sportlaste arv, samuti peab tegemist olema rahvusvahelise alaliidu poolt tunnustatud võistlusega.
Kas on olemas miinimumnõuded, et preemiale kvalifitseeruda? Mitu startijat peab MM-il või EM-il olema ja kas need peavad olema eri riikidest? Kas EOK on mõelnud teha nõudeid karmimaks?
Olümpiaaladel ja distsipliinidel on teada tingimused ja neid on lihtne võrdsustada. OM-i kavas mitte olevate alade hinnang on paraku alati natuke subjektiivne, püüame olla ühesuguse hindamisega ja täitevkomitee kaalub alati tõsiselt neid preemiasummasid.
Tollest üle 60 000 eurost saidki arvestatava osa rogaini, automudelismi, bikiinifitnessi, purjelauakelgutamise ja sportsukeldumisega tegelejad. Mis on selle mõte? Kas seda raha poleks kasulikum suunata neile, kes tegelevad olümpiaalaga – näiteks Team Estoniasse? Mõnel alal konkurentsi vaadates jääb küll tunne, et me maksame lihtsalt mõne inimese hobile tuimalt peale.
Team Estonia eelarve on umbes kaheksa miljonit eurot, sinna 60 000 euro lisamisega ei saavuta me erilist kvaliteedi kasvu. Aga märgates ning premeerides rahaliselt sportlasi ja nende kehtiva kutsetunnistusega treenereid, oleme andnud kindlasti rohkesti motivatsiooni nii nendele sportlastele kui ka neile sadadele ning tuhandetele, kes konkreetse alaga tegelevad. Ja nagu spordiregistrist näha, on paljudel aladel rohkem harrastajaid kui klassikalistel olümpiaaladel.
Seega vähem jorisemist ja rohkem inimeste tunnustamist.
*Lisatud täpsustus kell 10.59. EOK peasekretär Siim Sukles täpsustas, et on eksklik öelda, et pallimängualad EOK-lt raha ei saa: „Team Estonia toetused võistkonnaalade koondistele on 1 700 000 eurot, millele lisanduvad veel tugiteenused võistkonnaalade sportlastele ca 200 000, siis 3 x 3 ja rannavõrkpalli koondise toetused ca 200 000 ning tasume veel 60 000 eurot korvpalli ja võrkpalli alaliitude spordidirektorite palgafondi.“
