Müüjatöö kõrvalt MK-sarjas poodiumile jõudnud laskesuusakomeet: pean ülemusega vestlema
(1)Norra laskesuusataja Marit Ishol Skogan jõudis eelmisel MK-etapil karjääris esmakordselt poodiumile ning järgmisel nädalal oli ta taas tööl spordipoe leti taga.
25-aastane Skogan on selle hooaja üks komeet. Kui mullu ei mahtunud norralanna pahatihti tugevuselt teises võistlussarjas IBU karikas võistlevasse koondisessegi, siis tänavu sai ta peale juba MK-sarjas. Hooaja avaetapil Östersundis jõudis ta oma esimesel lähtel kohe esikümnesse. Eelmisel nädalavahetusel toimunud Lezerheide etapil oli ta sprindis kuues ning jälituses tõusis ta poodiumi kõige madalamale astmele. Sealjuures teeb Skogan kõige seda müüjatöö kõrvalt.
„Ma arvan, et pean koju jõudes ülemusega vestlema,“ lausus võistlemiseks Lillehammeri XXL-i spordipoest vabad päevad võtnud Skogan. „Mul jäi päris mitu vahetust vahele ning nüüd olid teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval tööpäevad. Tegelikult on mul vahetused planeeritud ka jaanuarisse, aga nende ajad kattuvad nüüd suusavõistlustega ja pean need ära vahetama. Seis on natuke keeruline.“
Kui teised sportlased said Lezerheide etapi järel jõulupuhkuse, siis kahel rindel rassijal seda luksust polnud. Ent nüüd on Skogan lõpuks sellel tasemel, et auhinnarahadega ennast ära elatada. Norralanna kiire esiletõus oli talle nii ootamatu, et ta polnud varem auhinnarahade suurustele isegi mõelnud. Nii pidas ta sealse rahvusringhäälingu reportiga maha järgmise dialoogi.
„Mul pole õrna aimugi, kui palju ma kolmanda kohaga teenisin,“ ütles Skogan pärast Šveitsis saavutatud kolmandat kohta.
„Teenisid sellega 9000 eurot,“ vastas NRK reporter.
„See on päris hea. Kui XXL pakub võrreldavad palka, siis luban, et ma ei loobu sealsestki tööst,“ lausus ta muigelsui. „Arvestades seda, et võistlesime 30 minutit, siis on tunnitasu fantastiline. Aga kui mõelda sellele, et olen töötanud selle nimel 15 aastat, siis see tunnitasu enam nii hea pole.“
Loomulikult on Skogani kahel kohal tegutsemine kõneaineks ka koondises. Treener Sverre Huber Kaas tõdes, et hoolealuse kiire kohanemine MK-sarja tasemega on äärmiselt muljetavaldav.
„Üldiselt vajavad madalamalt tasemelt tulevad sportlased veidi kohanemisaega ja kogemusi, enne kui nad saavad aru oma tasemest. Maritil käisid asjad kiirelt ning ta läks ka sõit sõidult paremaks. Tõenäoliselt oli ta varemgi sel tasemel, aga ta ei suutnud ennast võistlustel realiseerida. Kuid MK-sarjas esikümnesse jõudmiseks sa pead olema väga hea laskesuusataja ning aastate jooksud tehtud töö kannab vilja,“ sedastas juhendaja.