Arne Kivistik sündis 1. detsembril 1933 Läänemaal ning eluring tõi ta Läänemaale lõpuks ka tagasi.
Kivistik oli tunnustatud orienteerumise ja suusatamise pedagoog ja sporditegelane. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist töötas ta 42 aastat ülikooli suusaspordikateedri vanemlaborandi, õppejõu, dotsendi ning kateedrijuhatajana. Arne Kivistik kaitses pedagoogikakandidaadi väitekirja 1973. aastal ja oli aastast 2007 Tartu Ülikooli emeriitdotsent.
Kivistik on kirjutanud üle 20 raamatu ja brošüüri orienteerumis- ja suusaspordist, lisaks ligi 100 artiklit ajakirjandusele, andnud välja 80 orienteerumis-, matka- ja koolikaarti, valmistanud 10 spordi- ja maastikualast videofilmi.
Tuhanded matkajad ja suusatajad Tartu, Elva, Otepää, Kääriku ümbruses ja Läänemaal liiguvad Arne Kivistiku jalajälgedes, sest neisse paigusse on Arne rajanud üle kümne märgistatud suusaraja, orienteerumise püsiraja ning loodusväärtuste raja.
Kivistik on olnud tegev Eesti Orienteerumisföderatsiooni presiidiumis, ta oli Tartu orienteerumisneljapäevakute algataja (1966), Eesti ja Nõukogude liidu esimese orienteerumise mitmepäevajooksu korraldaja (1967), ning olnud Tartu suusamaratoni korraldajaid. Tegutsenud peakohtunikuna, pearajameistrina ja inspektorina NLiidu ja Eesti meistrivõistlustel.
Kivistik oli üks orienteerujate Tartu-Tallinn mõõduvõtmiste algataja, mis ergutas orienteerumiselu mõlemas linnas. Igasuguse spordiharrastuse, sealhulgas eriti orienteerumise propageerijana saavutas ta muuhulgas selle, et Kääriku metsadesse jõudis kaardiga liikuma isegi ülikooli rektor, teistest professoritest ja töötajatest rääkimata.
Kivistik tegeles kogu oma elu jooksul aktiivselt ka fotograafiaga, mille tulemusena tekkis ainulaadne spordifotode kogu, milles on ligi 10000 fotot mh TÜ suusaspordikateedri, suusa- ja orienteerumisspordi ajaloost.
„Aitäh, Arne, Sinu hindamatu panuse eest! Tänu sinu tegevusele on Eesti orienteerujad täna ülemaailmse orienteerumiselu eestvedajate hulgas ja kannavad edasi leeki, mille sa oled süüdata aidanud,“ seisab orienteerumisliidu järelehüüdes.
Eesti Orienteerumisliit avaldab sügavat kaastunnet Milvile, lähedastele ja kõigile kaasteelistele abikaasa, isa, vanaisa ja unustamatu kaaslase surma puhul. Delfi ja Eesti Päevaleht ühinevad kaastundeavaldustega.
Oma järelhüüde edastas Delfile ka teenekas rekreatsioonikorralduse lektor Kaarel Zilmer:
Arne Kivistikule mõeldes...
Alles kuu alguses, 1. detsembril Eesti liikumiskultuuri ühe suurkuju Arne Kivistiku 90. juubeli puhul kirjutades pidin kordi ja kordi tõdema, et on võimatu üles lugeda tema kõiki tegemisi, ja ideid ning kokku võtta tema tohutut pärandit nii suusa- kui orienteerumisradade loomisel, erinevate ürituste korraldamisel, raamatute ning artiklite kirjutamisel, loendamatu hulga Eesti spordilugu ning loodust jäädvustavate fotode ning filmide tegemisel. Samuti pikaajalist ja pühendunud tööd Tartu Ülikoolis.
Kui vaadata nüüdki kas või üht tema pisikeseformaadilist suusaraamatut, siis on see nii lihtsa pealkirjaga – „Suusataja ABC“, aga kõik, mis sinna kaante vahele jõudis, viis tuhandeid ja tuhandeid meie hulgast suusarajale. Saateks ikka Arne hea ning oskuslik seletusviis ja temale omaselt hää ja meeleolukas pilt. Tema kui suure õpetaja ja ülimalt oskusliku nõuandja loomus kandus edasi kirjatööst kirjatöösse, aga oli tuntav koheselt ka igal temaga kokku saamisel.
Täna hommikuks, uue talve alguspäevaks on Arne tee lõppenud. Eesti Orienteerumisliit on oma järelhüüdes võtnud tema pika, sisuka ja väärika tee kokku, sidudes selles nii orienteerumist, suusatamist, aga selle läbi ka kõige tavapärasemat liikumist meie maastike rüpes, kus Arne tundis end kõige paremini ja kus toimetamisele pühendas ta kogu oma värvika elutee. Maastikud olid tema kodu.
Eesti suusapere liitub orienteerujate öeldu ning lahkumisvaluga ning soovib, et Arne Kivistiku eestvedamisel ette võetu jätkuks ning kannaks edasi tema hindamatut pärandit
Puhka rahus, meie hea sõber ja mõttekaaslane!
Kaarel Zilmer
endine õpilane ja kolleeg aastast 1964