„Kuniks Ukraina konflikt jätkub ning tsiviilelanikud kannatavad sõjakuritegude all, mida Venemaa paneb toime Valgevene toetusel, peame seda otsust lubamatuks,“ seisab kirjas, mille eestvedaja on Läti olümpiakomitee, vahendab Inside The Games.

Kirjas ROK-ile palutakse ka selgitust, kuidas kavatsetakse jälgida ja identifitseerida, millised sportlased agressorriikidest on sõja vastu ning millised seotud sõjaväestruktuuridega.

Lätlaste sõnul on Venemaa ja Valgevene sportlaste olümpiale lubamise vastu ühisrinde moodustanud kaheksa riiki (Läti, Eesti, Leedu, Ukraina, Taani, Rootsi, Soome ja Norra), kes on omavahel tihedas suhtluses ning koordineerivad oma samme ühiselt.

Läti olümpiakomitee (LOC) ütleb oma kodulehel reedel, 15. detsembril avaldatud teates, et eriti oluline on praeguses faasis, mida otsustab teha Ukraina. „Paljud sportlased sellest riigist on juba Pariisi olümpiale kvalifitseerunud, sealhulgas jalgpallimeeskond. Ukraina võib otsustada mitte võistelda samadel võistlustel agressorriikide sportlastega või vastupidi - võidelda nendega spordiväljal ja kasutada olümpia näol laiapõhjalist avalikku platvormi,“ ütleb LOC.

Lätlased lisavad, et teevad Pariisi olümpiat puudutavates teemades tööd igapäevaselt ning lubavad ukrainlastele nende püüdlustel Pariisi olümpiale pääsemisel anda igakülgselt abi, toetades neid ka võitluses Venemaa ja Valgevene sportlaste mängudelt eemale jäämise nimel.

„See pole lihtne küsimus, mida saab vaid ühel moel lahendada. Samal ajal tuleb lisada, et ROK-i otsused ei muuda ROK-i arvamust: nad mõistavad Venemaa agressiooni Ukraina vastu ja laiapõhjalise terrori ja ebainimliku vägivalla Ukraina inimeste vastu hukka, samuti nagu ka kõik teised sõjalised konfliktid, mille tulemusena inimesed kannatavad,“ lisab Läti olümpiakomitee.