„See on väga pettumust valmistav otsus ja ma ikka loodan, et seda saab üle vaadata. Me kõik näeme erinevate alaliitude reaktsioone ja ma arvan, et olümpia põhimõtetel pole terrori, tapmise ega hävitamisega mingit pistmist. Seetõttu on väga ebameeldiv näha selliseid otsuseid praegu, Ukraina sõja kriitilises etapis,“ sõnas Leedu president Gitanas Nausėda Tallinnas toimunud kohtumisel, vahendab tribuna.com.

Eesti president Alar Karis ütles, et peab ROK-i otsust vastuvõetamatuks „nii kodanikuna kui ka sporti armastava inimesena“.

Läti presidendi Edgars Rinkevičsi sõnul õõnestab see otsus olümpialiikumise põhiprintsiipe.

„Ma arvan, et kui midagi ei muutu, on Ukraina või Läti sportlasi seal [olümpial] väga raske näha. Aga need on loomulikult otsused, mis tuleb teha iga riigi valitsuse ja spordiringkondade poolt ning need peavad olema hästi kooskõlastatud ja läbimõeldud koos mõttekaaslastega, sealhulgas Ukrainaga. Balti riigid ja teised Euroopa riigid pole nende otsustega rahul,“ ütles Rinkēvičs.

ROKi otsuse kohaselt pääevad venelased ja valgevenelased Pariisi olümpial võistlema individuaalaladel neutraalsete sportlastena. Samas on ka erandeid, sest näiteks rahvusvaheline kergejõustikuliit oma alal agressorriikide atleete võistlema ei luba.

2024. aasta olümpiamängud peetakse 26. juulist 11. augustini.