Üritusel osalesid olümpiamedalistidest Priit Tomson, Anatoli Krikun, Nikolai Poljakov, Raul Arnemann, Svetlana Lozovaja, Jaan Talts, Ivar Stukolkin, Jaak Uudmäe, Tõnu ja Toomas Tõniste, Allar Levandi, Erki Nool, Kristina Šmigun-Vähi, Jaak Mae, Jüri Jaanson, Aleksander Tammert, Heiki Nabi, Gerd Kanter, Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo.
Oma kohalolekuga austasid üritust Läti olümpiakomitee peasekretär Kārlis Lejnieks ja Soome olümpiakomitee president Jan Vapaavuori ning ürituse avas kõnega EOK president Urmas Sõõrumaa. Kõne pidas ka Eesti vabariigi president Alar Karis.
„Meie olümpiakomitee loodi enne eelmisi Pariisi suveolümpiamänge proosaliselt vaid Eesti-poolseks partneriks osavõtuküsimusis rahvusvahelise olümpiakomiteega, kuid sellest kasvas välja midagi enamat kui pelk suhtluskanal,“ alustas Karis.
„Olümpiakomiteest sai meie sporti koondav ja organiseeriv katusorganisatsioon, mille jooksul on eestlased käinud olümpiamängudel, aidanud meie sportlastel tuua erinevatelt tiitlivõistlustelt hulgaliselt medaleid, arendanud nii meie kutselist kui rahvasporti, edendanud Eesti spordiloo jäädvustamist, seisnud hea meie rahva tervise eest.
Just Eesti olümpiakomitee haare – töötada korraga nii püramiidi tipu, keskosa kui alusega – paneb tema õlule suure vastutuse. Kui tema alguse ja ka taasalguse juures alates 1989. aastast oli peamine siht tippsportlaste toetamine, tugivõrgu ning struktuuri väljatöötamine, siis nüüd võime neile mõeldud terviksüsteemiga päris rahul olla.
Lubage mul täna rääkida pigem püramiidi alumisest otsast. Praegusel ajal on meie ühiseks suureks väljakutseks nii meie noorte kui kogu rahva üleüldine tervislik elustiil, ülekaalulisuse ja vähese liikumise probleemid. Meil on tarvis kogu rahvas enam liikuma saada, et hoida nii meie füüsiline kui vaimne tervis, sotsiaalsed kui motoorsed oskused vormis,“ lisas ta.
EOK eestvõttel võiks hoogustada „nutivaba lasteaia ja kooli“ levikut
Eesti presidendi sõnul on arusaadavalt spordiklubid ja treenerid tugevalt kaldu saavutusspordi ja tulemuste poole, ent see peletab eemale osa noori, kes spordivad eeskätt oma lõbuks, seltskonna või harjumuse pärast.
„Noore inimese suhe huvialadesse võib periooditi tugevalt kõikuda – mõni leiab tee tõsise spordini pärast mõningast madalseisu, mõnel see kaobki, kuid tahe liikuda võiks ometi jääda. Eesmärk peaks olema võimalikult palju noori spordi juurde tuua ja spordi juures hoida, kuitahes raske või teatud hetkedel ka ebamõistlik see ei tunduks,“ märkis president.
Karise sõnul on sport oluline vaimse tervise ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks. „Kui lapsed on aina enam nutiseadmetes, ei arene neil normaalsed sotsiaalsed oskused teistega suhelda. Arenevad vaimse tervise probleemid, üksindus, tõrjutus, kuna ei osata koos mängida, koos kasvada. Ei osata suhelda, peljatakse üksteisega füüsiliselt kokku puutuda,“ jätkas ta Tallinna raekojas.
„Seega võiks EOK eestvõttel hoogustada „nutivaba lasteaia ja kooli“ levikut. Luua spordis individuaalsemaid lähenemisi ning võimalusi, et noori kauem spordi juures hoida. Ja saada ka nende noorte vanemad autoroolist ja nutiseadmest rohkem eemale, et nende eeskuju oleks nakkavam.
Sest häid terviseradasid ja spordikeskusi on meil palju. Suurepäraseid eeskujusid ja treenereid meil jätkub mitme Eestigi jagu. Spordisangareid, kellele kaasa elada, kes meie rahvast liidaks ja eestlaste ühisosa ja identiteeti looks, on olümpiakomitee toel sirgunud paljude põlvkondade jagu.
Kuid selleks, et tipus oleks tegijaid rohkem, peab ka püramiidi alus olema võimalikult lai. Selleks peab meie rahvas laiemalt väärtustama liikumisharjumust ning kasvatama selles vaimus ka uusi põlvkondi. Et kestaks tippsport kui ka oleks meil kõigil enam tervelt elatud aastaid,“ lausus ta. „Elagu Eesti sport ja Eesti olümpiakomitee!“
