2017. aastal valmis Krestinovist ka üpris sarnase pealkirjaga dokumentaalfilm „Raudmees“. Raamatu idee sündis Andrese sõbral Ahti Antonil Heliose kirjastuse omanikuga saunalaval õlleklaasi taga. „Saunalaval võtsid nad mõned õlled ja ütlesid, et sellest mehest peaks kirjutama. Nii ta sündis,“ kirjeldas Krestinov raamatu lihtsat sünnilugu.

Krestinovi motokrossikarjäär kestis uskumatuna tunduvad 45 aastat. Aastatel 1980-2008 on ta moto-, talimoto- ja staadionikrossis tulnud Eesti meistriks 19 korda, meeskondlikul Rahvuste krossil esindas ta Eestit aastatel 1993-1998 neljal hooajal, hiljem on osalenud ka veteranide motokrossi maailmakarikasarjas.

Raamat peidab endas kuhjaga nõukanostalgiat ja tolle aja jaburdusi, kirjeldusi valusatest kukkumistest, aga ka keerulisi peresuhteid ja pahede üles tunnistamist.

„Eks ma ikka mõtlesin, mida rääkida või mitte. Aga midagi varjama ei hakanud. Kõik, mis tehtud, see on tehtud. Midagi kriminaalset seal ei ole. Kõik on ausalt räägitud,“ ütles ta.

Raamatu tutvustus Heliose kodulehel:

„Me ei suutnud oma õnne uskuda – me saame uued rattad! Vanad, mitme võistluse ja esikohaga ribadeks sõidetud KTM-id olid juba nii pehmed, et paindusid nagu vibukaared ja mootorid läkastasid nagu tiisikushaiged. Lääne riikide tiimidel oli tavaline, et igal aastal anti võistlejatele uued masinad ja pärast iga etappi vahetati kolvid-rõngad, aga meile oli ALMAVÜ sel korral selgesõnaliselt teatanud, et uusi masinaid ei ole ega tule. Head sõitu saavat ka Vene ratastega teha, see jutt ajas meid viisakalt öeldes muigama…“

Motolegendi Andres Krestinovi elulugu on täis nõukaaja absurdihuumorit, traagikat ja rõõmu, tükkideks sõidetud mootorrattaid, olematuid varuosi, ordeneid, karikaid ja poodiume, vilte ja puhvaikasid, dokumendi võltsimist, nuttu ja naeru ja eneseirooniat.

---

Vaata videointervjuud ja galeriid raamatuesitlusest!