„Ühel juhul palus üks meie olümpiasportlane rahvusvahelise alaliidu kaudu eriluba ja saigi,“ sõnas Vallimäe, kirjutab Õhtuleht.

„Ta ei olnud seda (keelatud ainet) tahtlikult tarvitanud. Aga see ravim ei olnud sooritust parandav,“ selgitas Eesti antidopingu juht.

„Teine juhtum oli selline, kus arst oli doseerimisega eksinud,“ avaldas Vallimäe, kelle sõnul oli kasutatud aine võistlusväliselt lubatud, aga arsti eksimuse tõttu oli see aine Eesti sportlase organismis veel ka võistluse ajal.