Ilvesel jäi Lillehammeris palju kripeldama, kuid ta võttis siiski maksimumi. „Mullusega võrreldes olen parem“

Kahevõistluse MK-etapil Lillehammeris 7. ja 11. koha saanud Kristjan Ilvesel jäi mõlemal võistlusel hinge kripeldus, kuigi kokkuvõttes võttis ta üsna maksimumi.

Esmalt pühapäev ja suure mäe võistlus. Suusarjale startis Ilves 17. kohalt, sest hüpe oli kaugel parimast. „Murdmaal, kui me ühtses pundis sõitsime, polnud hullu andmist, vaid normaalne tempo,“ kirjeldas Ilves. „Nähes, et kaks meest on võimalik ära süüa, panime käiku juurde. Rada on iseloomulik – esmalt üles, siis suurel kiirusel alla, kuid laskumistel ei tee sa üksi midagi, grupp võib 15 sekundit järele võtta. Ehk siis eest ära minemine olnuks lootusetu üritus. Tegutsesin targalt, et olla finišispurdiks valmis. Olla ses grupis lõpujoonel esimene... Täiesti tõhus sõit, arvan.“

Hüpe oli seevastu nadi, kinnitas Ilves. „Sain kehva tuule, aga see selleks. Kurb on see, et päev varem sain väikesel mäel tunde kätte, olin kolmas, aga suurel mäel...,“ kirus Ilves. „Paraku on need hüppemäed täiesti erinevad – üks järsk, teine lauge –, mistap ei saanud pühapäeval absoluutselt hoovõttu klappima. Ei saanud korralikku tõuget ja lendu läksin viltu... Ühesõnaga, kõik läks valesti. Ent pärast nii kehva hüpet saada veel 11. koht pakub mõningast rahulolu ja näitab, et paanikaks pole põhjust.“