Kaotatud olümpiamedalid. Valeri Nikitin: enne poolfinaali ütles arst, et võin jalast ilma jääda. Vastasin, et mul ükskõik

„Oleksin judoka, oleks pronks kaelas,“ tõdes Sydney olümpialt neljanda kohaga naasnud maadleja Valeri Nikitin.

Kreeka-Rooma maadleja Valeri Nikitin seisis tiitlivõistlustel pea kogu karjääri pjedestaali kõrval, aga sellele astuda sai ainult korra: 1992. aasta EM-il pronksi võites. Noil aastail toimus maadluses ka kolmanda koha matš, kahte kahvatumat karva medalit hakati jagama alles Pekingi olümpial. „Oleksin judoka, oleks pronks kaelas,“ sõnas Nikitin pärast 2000. aasta Sydney olümpiat, mis talle okka hinge jättis. Paraku nii ta oli... Judos jagati välja kaks pronksi ning Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin saabusid lennujaama, seljas nahktagid, mille seljal kiri „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld, maadlemine pronks“. Nikitinit paraku see uudne vanasõna ei puudutanud.

Nikitin pidi Sydneys rinda pistma nimekate vastaste, ränkraske vigastuse ja kohtunikega, kes talle poolfinaalis ja pronksimatšis külmalt ära tegid. Enamasti muiatakse selle peale, et teadagi, kaotanud sportlase jutt... Teisalt paljastas EM-idel, MM-idel ja olümpiamängudel õigust mõistnud Peep Arold mõni aasta tagasi Eesti Päevalehes maadluskohtunike maffia tagamaid. „Üks kohtunik poetas mulle kord: „Valeri Nikitin oli väga hea maadleja, pidanuks kaks korda maailmameistriks tulema, aga sai valed vastased. Ühel juhul vilistasin mina talle ära“,“ lõi Arold tõe lauale.