ERR-i spordiajakirjanik Debora Saarnak (22) istus lapsena teleri ees ja kordas kõva häälega uudiste diktori teksti. Nüüd on ta ise ekraanil.
Nii noorena kinnitavad rahvusringhäälingu sporditoimetuses, vähemalt teles, kohta väga vähesed. Praktikandid tulevad ja lähevad, Debora jäi. Raske on kõigi Eesti inimeste eest rääkida, aga näib, et ERR tegi õige valiku – halbu sõnu kuuleb tema kohta harva. Kui üldse.
„Alguses oli mul kõigi ees aukartus,“ meenutab Hiiumaalt pärit Debora. Tiislerid, Anu Säärits, Kristjan Kalkun, Helar Osila, Aet Süvari ehk just need näod-hääled, kelle seltsis ta televiisorist sporti vaadates üles kasvades.
Hirm kadus minutitega. „See oli minu jaoks nii veider, et lähen toimetusse ja Tarmo Tiisler viskab kohe nalja. Nad võtsid mind nii kiiresti omaks, kõik läks nii loomulikult.“
