32-aastane ameeriklanna oli sellest haigusest vaba 12 aastat, kuid suvel tekkisid tal uuesti tõsised söömishäired.

„See oli raske, tõesti raske. Mul olid vaimse tervise probleemid. Ma vajasin palju abi erinevatelt osapooltelt,“ ütles Diggins Ruka MK-l.

Ameeriklanna sõnul on tippsportlase elukutse jõhker. Kuna keha on sportlase tööriist, on treeningu ja söömise hoolikas jälgimine osa igapäevaelust.

„Paljudel erialadel tehakse töö ära ja minnakse lihtsalt koju. Meie jaoks ei ole töö muust elust lahus. See on imelik. Oluline on säilitada tasakaal. Kui seda pole, hakkavad tekkima probleemid,“ lausus ameeriklanna.

Diggins oli esmakordselt söömishäiretega hädas 18-aastaselt. Oma haiguse kõige raskemal perioodil oksendas ta enamuse igapäevastest söögikordadest välja.

Ameeriklanna tunnistas, et kohtub hetkel igal nädalal oma spordipsühholoogidega ning on hakanud rohkem sööma ja kasutama stressiga toimetulekuks muid toimetulekumehhanisme. Ta tuletab endale ka pidevalt meelde, et ei pea olema täiuslik.

Ta rõhutas, et suvine treening ei olnud nii produktiivne, kui see võinuks olla, kuid ta pidi oma vaimse tervise eest hoolt kandma.

Diggins tuli olümpiavõitjaks 2018. aastal paarissprindis, kui tõi koos Kikkan Randalliga USA-le ajaloo esimese murdmaasuusatamise kuldmedali.