Eesti EM-valikturniir sai pühapäeval Stockholmis sümboolse lõpu. Rootsi võttis Viktor Claessoni ja Emil Forsbergi väravatest 2:0 võidu. Eesti sai mängus kirja ainult kaks pealelööki, needki tulid kaugelt ja lendasid raamidest mööda. Ent aasta algas sinisärkidele hästi. Märtsis madistati võõrsil sõprusmängus võrdselt Ungariga (seis jäi 0:1), valikmatšis Austriaga oldi kohtumise lõpu eel veel kinni viigis (1:2) ja suvel Aserbaidžaaniga mängides domineeriti esimesel poolajal totaalselt (1:1).

Seejärel jooksis rong rööbastelt maha. Eesti kaotas viimased kuus valikmängu koondskooriga 0:19, seejuures tegid vastased pea kõigil kordadel sotid selgeks esimesel poolajal. Lisaks ei suutnud eestlased koduväljakul sõprusmängus maha murda Tai B-koondist. Lihtne oleks öelda, et meie koondislased pole head ja see ongi nende reaalne tase. Kaks aastat tagasi viigistas Eesti võõrsil 0:0 Walesiga ja tookord murul käinud jalgpalluritest üheksa jooksid pühapäeval Rootsis murule. Jutt on peamiselt parimas eas mängijatest, nii et pole loogiline, et nad käisid kahe või sootuks poole aastaga totaalselt alla. Pigem on koondise mure mujal ja paratamatult peab vaatama peatreeneri poole – kala hakkab ju mädanema peast. Kuidas siit edasi minna? Variante on neli.