Delfi Meediat „Suure tenniseõhtu“ korraldamisel abistanud tenniseentusiast Riho Kallus rääkis tänases „Matšpalli“ podcastis, milline päästeoperatsioon Jabeuri varustuse hankimisel käivitus.

 Ons Jabeur ja kohtunik Kader Nouni Tallinna lennujaamas.

„Mina sain sellest täna õhtul teada. Esimene küsimus, mis mul seda kuuldes tekkis, oli „Kas ta sai käsipagasisse vajalikud asjad kaasa võtta?“ Kui sul on üks paar tosse ja paar reketit käsipagasis, siis las see suur pagas olla, midagi katki ei jää - tippmängijatel tavaliselt nii on. Aga paljud lennufirmad ei luba reketeid käsipagasisse. Palusin välja selgitada, kas tal midagi siiski on... Selgus, et polegi mitte midagi. Päris karm uudis, kui sa tead, et järgmisel päeval kell 13 on vaja soojaks lüüa ja kell 16 hakkab matš,“ jutustas Kallus.

„Hakkasime siis mõtlema ja arutama. Tausta ju täpselt ei teadnud. Tippudel on omad lepingud ning mängija ei taha seal paika pannud reeglite vastu eksida, sest suured rahad on taga. Temal on reketileping Wilsoni ja riieteleping Lottoga - viimane bränd on selline, et selle turg ei ole siin nii suur. Tuli minna Eesti suurimasse tennisepoodi ja Jabeurilt saadud mõõtude järgi varustus osta. Pood ei olnud siis veel lahti. Tegime mõned kõned ja ajasime inimesed üles. Samal ajal käis peast läbi mõte, et see ei ole ju nii lihtne...“

Riho Kallus Sportlandi poes Ons Jabeurile varustust ostmas.

„Riietel oli lihtsam logo kinni kleepida, aga jalanõud... See pole nii lihtne teema, et paned suvalise jalanõu. Tennisejalats on tennisistidele väga tundlik teema. Sa oled oma tossudega harjunud, isegi uusi ostes ei taha sa kohe neid jalga panna. Aga ta sai hakkama - uskumatu! Ma arvan, et väljaspoolt ei saanud keegi arugi.“

„Reketi hankimine tekitas ka hirmu. Tippmängijatel on täpselt enda käe järgi tehtud reketid. Kust sa sellise võtad... Jabeur saatis meile ühe mudeli nime, et sellist ta tahaks ja kas saaks... Suhtlesime temaga läbi Aneti, kellega nad olid parasjagu linnaga tutvumas. Meie samal ajal Delfi peatoimetaja Urmo Soonvaldi ja tenniseliidu juhi Allar Hindiga panime tennisepoes varustust kokku.“

Üks reket keelestatud, kaks veel minna.

„Saime reketid. Nüüd oli vaja ka keelestaja kohale ajada ja kolm reketit ära keelestada. Kolm on absoluutne miinimum. Ühe-kahe reketiga ei pruugi matš lõpuni jõudagi. Pidime ostma ka lisaraskuse, mille ta ise reketile kleepis,“ jätkas Kallus.

„Tagantjärele mõeldes oli ju lõbus, et selline asi juhtus! Mäng sai ilusti ära mängitud. Ma siiralt imestasin, kui nägin, kuidas ta selle reketiga mängis. Kui keegi oleks mõned aastad tagasi öelnud, et sa lähed Tallinnas Jabeurile varustust ostma, oleks see palju nalja valmistanud. Nüüd on selline asi ka tehtud!“

Mis Jabeuri varustusest, mida talle koju kaasa ei antud, edasi saab, pole veel teada. Tema enda tennisekott saadeti Delfi andmetel Pariisist tagasi Tunisisse.

Kuula Kalluse meenutusi laupäevahommikust „Matšpalli“ podcastist:

1x
1x
  • 0.25
  • 0.5
  • 0.75
  • 1
  • 1.25
  • 1.5
  • 2
00:00

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena