Kontaveiti lahkumismatšil mõistab õigust tippkohtunik Kader Nouni. „Loodetavasti õpetatakse mulle õiget eestikeelset hääldust“
(29)
Anett Kontaveiti lahkumismängu, kohtumist maailma seitsmenda reketi Ons Jabeuriga teenindab pukikohtunikuna 47-aastane prantslane Kader Nouni. Tennisemaailma kuulsaima baritoni hääl kõmiseb laupäeval Tondiraba jäähalli pukis ka eesti keeles.
Omapärase punktide lugemise maneeri poolest tuntud Nounit on New York Times’i poolt nimetatud tennise Barry White’iks (viitega USA soulilauljale, kahekordsele Grammy-võitjale). Rohkem leiab erinevates maailma väljaannetes artikleid tema hääle kui vastuoluliste otsuste kohta, mis näitab, et neid viimaseid polegi tal eriti olnud. Paar „vaenlast“ on ta elu jooksul siiski hankinud, aga kellel neid poleks...
Vähe sellest, et Nouni kuulus hääletämber väljakul tihti muhedaid hetki pakub, on sellega seoses meenutamisväärseid juhtumeid olnud ka eraelus.
„Kui ma olin 17-aastane, siis mobiiltelefone veel polnud. Helistasin sõbrannale koju. Vastas tema isa ning ta ütles mulle järgmine päev: „Kader, mu isa ei uskunud, kui ma ütlesin, et sa minuvanune oled. Ta arvas, et sa oled 30!“,“ meenutas Nouni mullu portaalis tennismajors.com.
Alžeeria immigrantide peres kasvanud Nouni on varem meenutanud, et haakus tennise külge neli aastat vanema venna Miloud’ eeskujul.
„Mängisin kuueaastasest peale korvpalli ega olnud tegelikult kuigi suur tennisefänn. Aga pärast seda, kui Yannick Noah võitis [1983. aastal] French Openi, tahtis mu vend seda mängima hakata. Ta ehitas ise puust reketi, et palli vastu seina lüüa,“ rääkis Nouni 2020. aastal WTA kodulehele.
„Tennis oli Prantsusmaal kallis spordiala ning meil polnud võimalik selle kõigega toime tulla, seega tegime me klubis mitmeid abitöid, näiteks puhastasime liivaväljakuid, värvisime jooni või nokitsesime midagi klubihoones. Ühel hetkel otsis klubi kohalikule turniirile pukikohtunikke ning me otsustasime vennaga tooli otsa ronida, et tennisetundideks natuke taskuraha teenida. Nii algas minu jaoks kohtunikutöö.“
Ülejäänud on juba ajalugu, nagu öeldakse. Peamiselt naiste WTA turniiridel töötav Nouni on tänaseks teenindanud kuut suure slämmi finaali. Kodusel suurturniiril French Openil tegi ta joonekohtunikuna debüüdi juba 1992. aastal 16-aastaselt.
Tallinnat väisab Nouni sel nädalal elus esimest korda. Hetkel naudib ta veel põgusat puhkehetke pere seltsis kodumaal.
„Ma pole kunagi Eestis käinud – see paistab ülikena koht. Teen sinna vaid põgusa reisi, mille jooksul loodan palju näha. Olen internetis eeltööd teinud ja see paistab väga kaunis, seega ootan teie külastamist väga,“ rääkis Nouni.
Miks aga otsustas tippkohtunik säärasel üritusel kaasa lüüa? „Mitmel põhjusel. Anett on suurepärane sportlane ning ma arvan, et sellisest asjast osa saamine tema enda kodupubliku ees saab olema emotsionaalne kogemus – me ei saa selliseid emotsioone oma karjääris just tihti.“
„Selle näidismatši ajastus on minu jaoks samuti hea,“ jätkas Nouni. „Olen äsja oma hooaja lõpetanud. Ma ei käi palju näidismatše tegemas, aga leian, et see on korraldatud headel põhjustel. Miks mitte teha üks mäng rahulikus keskkonnas – meil ei teki hooaja jooksul selliseid võimalusi väga palju.“
Tenniseturniiridel loevad pukikohtunikud skoori üldiselt kohalikus keeles, mis tähendab, et Nounil tuleb enne Tondiraba pukki ronimist ka eestikeelsed numbrid ja tähtsamad mõisted ära õppida. „Tavaliselt loeme me punkte esmalt kohalikus ja siis inglise keeles. Annan endast parima. Vajan lihtsalt kedagi, kes mulle õiget hääldust õpetaks. Loodetavasti pole ma väga halb. Kuid on ka riike, kus me kasutame ainult inglise keelt, näiteks Aasias või Skandinaavias,“ ütles Nouni.
Kõige meeldivam on teha tööd, mis mulle meeldib ja mida ma noorena tahtsin teha.
Küsimusele, mis on pukikohtuniku töös kõige nauditavam, vastas Nouni: „Kõige meeldivam on teha tööd, mis mulle meeldib ja mida ma noorena tahtsin teha. Ning olla ajaloo tunnistajaks ja kohtuda suurepäraste sportlastega.“
Aga mis on kõige ebameeldivam? „Sotsiaalmeedia pole pukikohtuniku jaoks tänapäeval just kõige parem paik,“ muigas ta. „Perest eemalolek võib samuti vahel keeruline olla.“
Palusime Nounil välja tuua oma pika karjääri tipphetked ja meeldejäävamad matšid. Prantslane vabandas, et ei saa küsimusele täies mahus vastata, sest reeglid keelavad tal ajakirjanduses oma mängudest rääkimise.
„Tipphetki on mitmeid, enamasti kõik „esmakordsed“ juhtumised – esimene pukikohtunikuks olemine mis tahes turniiri peaväljakul, esimene finaal tuuril, esimene suure slämmi finaal, esimene WTA aastalõputurniiri finaal...“ loetles ta.
Esimene koduse slämmiturniiri finaal usaldati Nounile 2007. aastal. Mäng väga pikaks ei kujunenud, Justine Henin võitis Ana Ivanovici 6:1, 6:2.
„Olin nii närvis,“ on Nouni varem meenutanud (2020. aasta Praha WTA turniiri kodulehel). „Kuna see oli turniiri viimane matš, siis jäävad inimesed tihti just seda mängu meenutama – seega pinge oli peal. Aga ma ütleks, et oleme alati närvis, mitte ainult finaalides. Kõik mängud on tähtsad. Üritan enne mänge lõdvestuda ja saada publikult positiivset energiat – see tuleb, kui sa vaatad ja tunnetad nende tähelepanu, kuid mul pole ühtegi rituaali ega midagi sellist.“
Prantsuse lahtiste naisüksikmängu finaalidest on tema CV-s veel 2009 (Svetlana Kuznetsova – Dinara Safina), 2013 (Serena Williams – Maria Šarapova), 2014 (Šarapova – Simona Halep), 2021 (Barbora Krejcikova – Anastassija Pavljutšenkova) ja Wimbledonist 2018. aasta finaal (Angelique Kerber – Serena Williams).
Viimased pääsmed Kontaveiti lahkumismängule on saadaval Piletitaskus. Otseülekannet mängust ja Roald Johannsoni tehtavast intervjuust Kontaveitiga näevad Delfi Kogupaketi tellijad siit!
Ela Anett Kontaveidile kaasa ja osale ennustusmängus, mida toetavad Saku Õlletehas ja Vichy Vitamix!
