Koondised elavad fluorikeelu üle. Probleem kerkib esile hoopis Eesti noortevõistlustel

Suusamaailm valmistub fluorivabaks ajastuks. Kui kahevõistluse, murdmaa- ja laskesuusatamise hooajani on veel mõned nädalad jäänud, siis mäesuusatamises on tekkinud juba esimesed skandaalid.

Tervist ja loodust kahjustavat fluori sisaldavate suusamäärete keelustamine oli talispordiisadel juba ammu kavas, nüüd on jõutud tegudeni. Ühelgi rahvusvahelise suusaliidu FIS-i ja laskesuusaföderatsiooni IBU võistlusel ei tohi sellest hooajast enam fluorimäärdeid kasutada.

Raske uskuda, et esimesel talvel läheb kõik sujuvalt. Õigem oleks öelda, et praktika on seda juba kinnitanud. Norra mäesuusatipp Ragnhild Mowinckel võeti Söldeni MK-etapilt maha, sest tema suusapõhjadelt leiti lubatust kümme korda rohkem fluori. Kuidas keelatud aine sinna sattus, ei osanud keegi öelda, sest norralaste testimisaparaat näitas, et kõik on korras.

Testimasin on kallis, ühe eksemplari eest tuleb välja käia 30 000 eurot. Kehtib täpselt sama seaduspära nagu suusapaaride ja uute määrete puhul: suuremad ja rikkamad riigid saavad endale lubada rohkem, väiksemad ja vaesemad vähem. Kui keegi arvas, et Eesti koondised jaksavad masinat soetada, siis loomulikult mitte.

Suusaliidu tegevjuht Kristjan Koll ütles oktoobris Õhtulehele, et erinevalt näiteks Norrast ja Rootsist pole Eesti murdmaakoondisel plaanis aparaati hankida. Sama tunnistas Delfiga vesteldes ka siinse laskesuusatamise föderatsiooni spordidirektor Kauri Kõiv.

„Praegu pole meil seda plaani olnud, sest koondis on praegu Rootsi laagris ja seal on kohalike poolelt aparaat juba olemas,“ rääkis Kõiv. Eesti koondise katsevõistlused peetakse 11.-12. novembril Idres Rootsi meistrivõistluste raames ja ka seal on fluor keelatud. Seega saadakse enne MK-sarja ristsed kätte. Küll võib probleem tekkida Eesti noortevõistlustel.