Jalgpalliliit: Levadia värav oleks pidanud lugema, videokohtunik eksis reeglite tõlgendamisel

Eesti Jalgpalli Liit (EJL) teatas, et vaatamata mängu vilistanud kohtunike veale jäeti FCI Levadia esitatud protest rahuldamata

Tallinna FCI Levadia saatis 2. novembri õhtul Eesti Jalgpalli Liidule Premium liiga mängu Tallinna FCI Levadia - Pärnu JK Vaprus (01.11.2023) kohta protesti, et „selgitada olukorda“, „õigluse taastamiseks uurida neid episoode“, „hinnata kohtunikebrigaadi tegevust“ ja „võtta vastutusele mängu FCI Levadia - Pärnu JK Vaprus kohtunikud“.

FCI Levadia tõi oma kirjas välja kaks olukorda: värava tühistamine ja teisele poolajale antud lisaminutite arv.

Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) peadirektor Tõnu Sirel vastas kõigile Levadia esitatud küsimustele kirja teel täna, 3. novembril. Sirel selgitas, et EJL-is tegeleb kohtunike hindamisega ja nende poolt vastu võetud otsuste analüüsimisega kohtunike osakond, tehes vajadusel koostööd kohtunike komisjoniga. 1. novembril 2023 toimunud Tallinna FCI Levadia - Pärnu JK Vaprus mängu kohtuniketööd on kohtunike osakond analüüsinud.

Kohtunike osakonna analüüsist selgub, et 1. novembril toimunud Tallinna FCI Levadia - Pärnu JK Vaprus mängu esimesel poolajal tühistasid kohtunikud ekslikult FCI Levadia löödud värava. Pall tabas väravale eelnenud olukorras FCI Levadia mängija Rasmus Peetsoni kätt pigem juhuslikult kui et tegu oli käega mängu rikkumisega ning kuna Peetson ei löönud väravat, vaid värava lõi teine mängija, siis ei ole oodatud käega mängu rikkumise fikseerimine. Videokohtunik aga eksis reeglite tõlgendamisel.

Mis puudutab väljakukohtuniku poolt ekraani ees olukorra ülevaatamist, siis väravale eelnenud käega mäng on faktil põhinev olukord ehk ei oma tähtsust, mis asendis on mängija käsi palliga kokkupuutel ning väljakukohtunik ei pea minema ekraanilt olukorda üle vaatama. Samasugused faktilised ehk tõlgendamist mittevajavad olukorrad on näiteks osad suluseisu rikkumised või mänguväljaku piirjoontest tulenevad olukorrad (pall selgelt enne väravat mängust väljas) või siis penalti olukorrad, kus küsimuse all on rikkumise asukoht (väljaspool/seespool karistusala).

Seoses teisele poolajale lisatud minutitega, selgitab kohtunike osakond, et videokohtunike ruumis on spetsiaalne kell, millega mõõdetakse tehnilisi mängu seisakuid, nt kui tuleb arst väljakule, kui toimuvad vahetused jms. Keerulisem on mõõta neid olukordi, kus keegi taktikaliselt viivitab mänguaega. Videokohtunike ruumist läks väljakukohtunikule sisend, et tehniliste seisakute eest tuleks lisada teisele poolajal kaks minutit. Kohtunike osakonna hinnangul oli lisaks videokohtunike ruumist tulevale infole lähtuvalt väljakul toimuvast oodatud sellele mängule veel ühe minuti lisamine ehk hindame, et optimaalne lahendus olnuks kolm lisaminutit. Lisaminutid ei taasta kunagi täielikult aega, mis seisakutele või viivitamisele kulus, vaid kompenseerib seda aega. Kui tahta igas mängus täielikult taastada seisakutele või viivitamisele kuluvat aega, siis tuleks lisaminuteid palju rohkem kui maailma jalgpallis seni on tavaks olnud ja see oleks teistsugune mäng.

EJL-is annab kohtunikele nende esituste eest tagasisidet ja otsustab võimalike sanktsioonide määramise kohtunike komisjon. Antud juhtumit arutab kohtunike komisjon. EJL vastas Levadia esitatud küsimustele ning kuna tegemist oli kohtuniku poolt langetatud faktilise otsusega, siis tagastas protesti ja kautsjoni.

Avaldame täispikkuses vastuse Tallinna FCI Levadia protestile:

Lugupeetud FCI Levadia

Täname Teid meile saadetud kirja eest. Teie poolt esitatud küsimustele vastame alljärgnevalt.

Kirjas toodud episoodide uurimine

Eesti Jalgpalli Liidus tegeleb kohtunike hindamisega ja nende poolt vastu võetud otsuste analüüsimisega kohtunike osakond, tehes vajadusel koostööd kohtunike komisjoniga. 1. novembril 2023 toimunud Tallinna FCI Levadia - Pärnu JK Vaprus mängu kohtuniketööd on kohtunike osakond analüüsinud.

Kohtunikebrigaadi tegevus

Kohtunike osakonna analüüsist selgub, et 1. novembril toimunud Tallinna FCI Levadia - Pärnu JK Vaprus mängu esimesel poolajal tühistasid kohtunikud ekslikult FCI Levadia löödud värava. Pall tabas väravale eelnenud olukorras FCI Levadia mängija Rasmus Peetsoni kätt pigem juhuslikult kui et tegu oli käega mängu rikkumisega ning kuna Peetson ei löönud väravat, vaid värava lõi teine mängija, siis ei ole oodatud käega mängu rikkumise fikseerimine. Videokohtunik aga eksis reeglite tõlgendamisel.

Mis puudutab väljakukohtuniku poolt ekraani ees olukorra ülevaatamist, siis väravale eelnenud käega mäng on faktil põhinev olukord ehk ei oma tähtsust, mis asendis on mängija käsi palliga kokkupuutel ning väljakukohtunik ei pea minema ekraanilt olukorda üle vaatama. Samasugused faktilised ehk tõlgendamist mittevajavad olukorrad on näiteks osad suluseisu rikkumised või mänguväljaku piirjoontest tulenevad olukorrad (pall selgelt enne väravat mängust väljas) või siis penalti olukorrad, kus küsimuse all on rikkumise asukoht (väljaspool/seespool karistusala).

Järgnevalt selgitame lähemalt erinevaid etappe. Alustame käega mängu rikkumisega seonduvast:

Kõik käe ja palli kokkupuuted ei ole rikkumised. Mõningad siiski on ning antud kaasuses on olulised nendest kaks:

1. käe põhjendamatult ebaloomulikus asendis olemisest tulenev rikkumine – enamlevinud rikkumise tüüp ning rikkumise hindamiseks on vajalik olukorda tõlgendada.

2. väravale eelnev vahetu ründekäsi – kuna jalgpall ei aktsepteeri käe või käega kaasabil saavutatud väravaid, siis vahetud väravale eelnevad väravalööja poolsed palli ja käe kokkupuuted tuleb lugeda rikkumiseks. Kehtib ainult väravalööja puhul ning siis kui käe ja palli kontakt toimub vahetult enne värava saavutamist. Antud juhul ei oma tähtsust kas käsi on loomulikus asendis või mitte ja piisab faktist, et pall läks vastu kätt.

VAR sekkumine

On kahte tüüpi sekkumisi:

• Tõlgendamist vajavad ehk eelnevalt punktis 1 kirjeldatud juhud. Sellistel juhtudel on vajalik teostada VAR sekkumistel kohtunikupoolne ülevaatus veendumaks, et tõlgendus on nii väljakul kui VOR ruumis sarnane.

• Faktilised rikkumised – VAR sekkumiseks piisab faktist ning kuna need on üheselt mõistetavad, puudub vajadus kohtunikupoolseks ülevaatuseks. Näitlikustamiseks faktilistest otsustes lisaks nn „ründekäele enne väravat“ võiks välja tuua näiteks osad suluseisu rikkumised (suluseisupositsioonil olev ründaja mängib palli) või mänguväljaku piirjoontest tulenevad olukorrad (pall selgelt enne väravat mängust väljas) või siis penalti olukorrad kus küsimuse all on rikkumise asukoht (väljaspool/seespool karistusala).

Lisaks on alati VAR sekkumise aluseks väljakul tehtud ostus.

Mis oli antud momendis oluline:

1. Vapruse mängija võimalik käega mängu rikkumine. Käsi kehast eemal ja põhjendamatult ebaloomulikus asendis. Palli ja käe kokkupuutel olnuks tegemist selge rikkumisega. Antud rikkumise tüüp vajab tõlgendust ning juhul kui see oluliseks saab siis ka kohtunikupoolset ülevaatust. Video ei kinnita aga selgelt, et kontakt käe ja palli vahel toimuks, seega VARi jaoks puudub sekkumise teostamiseks vajalik tõestus.

2. Levadia mängija käega mängu rikkumine läbi käe põhjendamatult ebaloomulikus asendis oleva klausli – kuna käsi on palliga kokkupuutel kehast mõnevõrra eemal, siis on elemente nägemaks olukorda rikkumisena, kuid oodatud otsus on lugeda mängija käed loomulikus asendis olevaks.

3. Levadia mängija käega mängu rikkumine läbi värava saavutamise klausli – rikkumine puudub, kuna rikkumise aluseks on see, et rikkujaks peab olema väravalööja ise.

Mis toimus reaalselt:

Tuli nurgalöök, kus esmalt võis olla Vapruse mängija käega mängu rikkumine, sellele järgnes selgelt tuvastatav Levadia mängija poolne käe ja palli kokkupuude, mis pigem ei ole tõlgendatav käega mängu rikkumisena, ning sealt liikus palli Levadia mängija võistkonnakaaslaseni kes lõi palli väravasse. Kohtunikud fikseerid esmalt värava, mis tühistati läbi VAR faktilise sekkumise.

Milline oli otsustusprotsess ja tulemus:

Kuna väljakul fikseeriti värav, siis oli VOR ruumis (st videokohtunike ruumis) lähtepunktiks kontrollida väravale eelnenud rünnakufaasi ja kas seal võis toimuda ründajate poolne rikkumine. Tuvastati, et Levadia mängijale läks pall vastu kätt ning vahetutult peale seda saavutas Levadia võistkond värava. Kuna ekslikult tõlgendati antud olukorda nn „juhuslikuks väravale eelnenud ründekäeks“, siis puudus nende vaatest vajadus hinnata Levadia mängija käe asendist tulenevat rikkumist ning oldi juba seisukohal, et värav tuleb tühistada. Kontrollimist vajas veel Vapruse mängija võimalik käega mängu rikkumine, kuna ajaliselt toimus see varem kui Levadia mängija käe ja palli kokkupuude. Kuna video ei tõestanud Vapruse mängija poolt käe ja palli kokkupuudet, siis puudus VOR ruumis (st videokohtunike ruumis) võimalus ka sellega arvestada.

Sellest lähtuvalt teostati VAR sekkumine ja seda läbi faktilise ründekäe põhjuse ning seetõttu ei teostatud ka olukorra ülevaatust ning kahetsusväärselt kinnitati otsus ka väljakukohtuniku poolt (kes esmalt oli küll kahtleval seisukohal, kuid sai VOR ruumi poolt ümber veendud).

***

Seoses teisele poolajale lisatud minutitega, selgitab kohtunike osakond, et videokohtunike ruumis on spetsiaalne kell, millega mõõdetakse tehnilisi mängu seisakuid, nt kui tuleb arst väljakule, kui toimuvad vahetused jms. Keerulisem on mõõta neid olukordi, kus keegi taktikaliselt viivitab mänguaega. Videokohtunike ruumist läks väljakukohtunikule sisend, et tehniliste seisakute eest tuleks lisada teisele poolajal kaks minutit. Kohtunike osakonna hinnangul oli lisaks videokohtunike ruumist tulevale infole lähtuvalt väljakul toimuvast oodatud sellele mängule veel ühe minuti lisamine ehk hindame, et optimaalne lahendus olnuks kolm lisaminutit. Lisaminutid ei taasta kunagi täielikult aega, mis seisakutele või viivitamisele kulus, vaid kompenseerib seda aega. Kui tahta igas mängus täielikult taastada seisakutele või viivitamisele kuluvat aega, siis tuleks lisaminuteid palju rohkem kui maailma jalgpallis seni on tavaks olnud ja see oleks teistsugune mäng.

Kohtunike vastutus

Eesti Jalgpalli Liidus annab kohtunikele nende esituste eest tagasisidet ja otsustab võimalike sanktsioonide määramise kohtunike komisjon. Antud juhtumit arutab kohtunike komisjon.

Protestiga seoses

Eelnevas kolmes punktis vastasime Teie kirjas olnud küsimustele. Mõistame igati Teie rahulolematust kohtunike eksimusega.

Premium liiga juhendi punktis 71.1c on juttu „mängureeglite jämedast rikkumisest“. Selgitame, et eksimus käega mängu fikseerimisel ei ole mängureeglite jäme rikkumine, vaid kohtunike poolt langetatud faktiline otsus. Juhendi punkt 71.2 järgi ei saa protesti esitada kohtuniku poolt langetatud faktiliste otsuste vastu.

Eelnevast lähtuvalt oleme vastanud Teie küsimustele ning tagastame Teile protesti ja kautsjoni.

Oleme valmis vastama täiendavatele küsimustele ja selgitama olukorda.

Lugupidamisega

Tõnu Sirel

Peadirektor