Rait Ratasepp toob Eestisse rahvusvahelise ultratriatlonivõistluse, kus osaleb ka tuntud telenägu
Ultratriatleet Rait Ratasepp toob 2024. aastal esmakordselt Eestisse IUTA maailmakarikasarja kuuluva ultratriatlonivõistluse.
1.-12. augustini 2024 antakse Rakvere külje all Vinnis start Eesti ultratriatlonile, kus saab võistlemiseks valida 2-, 3-, 5- ja 10-kordse päevases formaadis tehtava ning kahekordse katkematus formaadis läbitava ultratriatloni võistlusdistantsi.
Mõte tuua IUTA maailmakarikasarja kuuluv ultratriatlon Eestisse tekkis Ratasepal tänavu augustis Šveitsis ultratriatlonil võisteldes. Nimelt täitub 2024. aastal tal kümme aastat oma esimesest ultratriatlonist, seega on IUTA sarja võistluse Eestisse toomine mehe jaoks ka sümboolse väärtusega, tähistamaks ühte etappi oma sportlaskarjääris. „Tunnen, et just nüüd on õige aeg tuua ultratriatlon võistlusena ka Eestisse ning anda kaasmaalastele võimalus neid distantse ja emotsioone kogeda kodumaalt lahkumata,“ ütles Ratasepp pressiteate vahendusel.
Tavaliselt toimub ühe ultratriatloni sündmuse raames võistlusi mitmes erinevas formaadis. Nii ka Eesti ultratriatloni puhul. Esimesena saab stardi 10-kordne päevases formaadis toimuv võistlus, kus kümnel järjestikusel päeval tuleb iga päev läbida üks täispikk triatlon. Sellel distantsil võistleb ka Ratasepp ise.
Ultratriatloniga esimest tutvust teha soovijatele on kavas korraldada nii 2- ja 3-kordne päevane kui ka 2-kordne katkematu ultratriatlon. Kui võistluse päevases formaadis peavad osalejad iga päev läbima ühe täispika triatloni ehk 3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu ja 42,2 km jooksu ning seda nii mitu päeva järjest kui pika võistlusdistantsi ta valinud on, siis katkematus formaadis pannakse võistlusaeg käima 7.6 km ujumise alguses ning kinni alles pärast 360 km rattasõitu ja 84.4 km jooksu.
„Tänu IRONMAN Tallinn võistlusele on Eestis juba väga palju ühe täispika triatloni läbinud inimesi. Seega usun, et huvi ja võimekus end ultratriatlonil proovile panna, on nii mõnelgi olemas,“ leiab Ratasepp.
Mehe sõnul on ekslik arvata, et kahe- või kolmekordseks ultratriatloniks tuleks kaks või kolm korda rohkem treenida kui üheks täispikaks triatloniks. „Füüsilise poole pealt oleks ultratriatloni läbi tegemine jõukohane väga paljudele triatlonisõpradele. Ennekõike on vaja muuta oma mõtlemist ja panna ennast uskuma, et see on tehtav. Väga oluline on vaimne valmisolek. See kõik on treenitav,“ julgustab Ratasepp eestlasi võistlusel osalema.
Inspiratsiooniks kaasmaalastele on võistlusel osalemas ka Kertu Jukkum, seda lausa 3-kordsel ultratriatloni distantsil. „Kuigi Kertul on ühe täispika triatloni läbimise kogemus olemas, ei ole see ultratriatloni edukaks läbimiseks määrav,“ ütles Ratasepp, kes on oma kümne võistlusaasta jooksul näinud stardis ka neid, kes on jõudnud sportimise juurde hilises eas või kel puudus enne esimest ultratriatlonit täispika triatloni läbimise kogemus. „Näiteks osales eelmisel aastal võistlusel 52 aastane šveitslanna, kelle võttis kohe ette 5-kordse päevase ultratriatloni, ilma et oleks eelnevalt täispikka triatloni teinud,“ jagas Ratasepp.
Ratasepa korraldatava IUTA sarja võistlusega saab tutvuda Eesti ultratriatloni kodulehel.