Paul Kerese saatus... Nelja kümnendi vältel maailma üks paremaid maletajaid, mingil ajajärgul ilmselt parim, ei saanud võimalustki maailmameistritiitli matšiks. Miks? See Eesti spordi või isegi Eesti ajaloo suurim müsteerium jääb tõenäoliselt igaveseks lahenduseta.

Saatus mängis kaardid nii, et Keres jäigi tiitlita, kuigi väärinuks seda igati. 1938. aastal AVRO turniiri võites sai Keresest tiitlipretendent ja ta pidanuks kohtuma matšil valitseva tšempioni Aleksandr Alehhiniga. Paraku jooksid läbirääkimised tiitlikaitsjaga ummikusse ja siis algas teine maailmasõda... 1946. aastal läks Alehhin teispoolsusse ja tiitli andmise võttis enda kanda rahvusvaheline maleföderatsioon FIDE, kes ei pidanud Nõukogude Liidu maletajaks saanud Kerest enam pretendendiks, vaid üheks viiest, kelle vahel troon välja mängitakse. Kahes riigis peetud turniiril toimus anomaalia: Keres kaotas maailmameistriks tulnud Mihhail Botvinnikule neli partiid viiest, jäi kolmandaks ning enam tal võimalust ei tekkinud.