Eesti käsipallikoondis saab uue peatreeneri. „Jalgratast leiutama ei hakka“

Eesti Käsipalliliit lõpetas koostöö üle viie aasta meeste koondist juhendanud rootslase Thomas Sivertssoniga. Tema kingadesse astub seni abitreeneri positsioonil olnud, hetkel HC Tallinna võistkonda treeniv Martin Noodla, kelle kõrvale istub HC Kehra loots Janar Mägi.

Uued treenerid võtavad osa mehi kokku juba oktoobri lõpus, kui pealinnas peetakse laager, millele järgnevad mängud Lätiga, teatas Eesti Käsipalliliit.

„Thomase ajast saime Eesti käsipalli palju infot ja teadmisi, mida saame ilusti tulevikus ära kasutada. Minul oli need viis aastat teise treeneri roll, kus lõplikud otsused tegi ikka peatreener. Mingites asjades meie nägemus natukene erines, kuid mõnedes asjades olime ka sama meelt. Ega me siin mingit jalgratast leiutama ei hakka, tuleb tööd edasi jätkata ja teatud detaile lihtsalt peenhäälestada,“ alustas Martin Noodla eelmise perioodi analüüsimisega.

„Kuigi me vaagisime pikalt ka välistreeneri kandidaate, siis lõpuks langes mitmel kaalukal põhjusel otsus siiski eestlase kasuks,“ selgitas peatreeneri valikut käsipalliliidu president Kristina Kallas. „Soovime, et meeste ja järelkasvukoondiste mängijate koos arenemine oleks senisest tugevam. Martin Noodla ning Janar Mägi suudavad meie koondised koos tööle panna. Eestil on peale tulemas tugev noorte mängijate põlvkond ja koos kogenumate mängijatega saab uue taseme koondisele kasvatada küll. Ootused on igatahes suured.“

Taasiseseisvumisest alates juhendas Eesti meeste käsipallikoondist 2001. aastani Jüri Lepp. Seejärel juhtis rahvusmeeskonda kaks aastat Tarmo Volt ja siis 2005. aastani Raivo Laast. Pärast teda võttis ohjad kolmeks aastaks üle Riho-Bruno Bramanis. 2008-2012 tegutseti Kalmer Mustingu juhendamisel ning siis järgmised aastad oli puldis taas Lepp. 2014-18 oli treeneriks Rein Suvi, kes seejärel andis võimu tituleeritud rootslasele ning nüüd on kord Martin Noodla käes.

„Olen ka varasemalt peatreeneriks kandideerinud, kuid tundub, et nüüd oli aeg selleks küpse. Minu jaoks on see karjääri loomulik jätk. Olen aastaid tegelenud erinevate noortekoondistega ning täitnud meeste tiimis abitreeneri rolli. Oleme Janariga loomulikult arutanud, kuidas täiskasvanute tiimiga edasi peaks liikuma. Muutused tuleb teha samm-sammult ning loodetavasti hakkavad eriti 2006. aastal sündinud poisid vaikselt pead tõstma ja kuigi nad veel põhikoormust ei kanna, siis üritame järjest rohkem noori koondiseringi tõsta,“ jätkas Noodla.

Mängujuhi positsioonil pallinud Noodla jõudis pallurina käia näiteks nii Kreekas, kui ka pikki aastaid võidelda Soomes. Vantaa Atlases oli mees hiljem ka peatreeneriks.

Viimased aastad on 43-aastane mees täitnud Eesti käsipallis olulist rolli. Lisaks erinevatele noortekoondiste juhendamisele ning treenerite koolitamisele, on Martin olnud ka näiteks naiste koondise treener, juhendanud Aruküla/Audentese tiimi meistriliigas ning abistanud HC Tabasalu naiskonda. Hetkel täidab Noodla päevi teiste asjade seas Audentese Spordigümnaasiumi lootsi roll ning HC Tallinna meistriliiga meeskonna juhendamine.

Noodla kõrval asub treeneripingile Janar Mägi, kes aastaid pallis ise Saksamaal. Pikaaegne koondise mängija otsustas mõned aastad tagasi mängijakarjääri lõpetada ja juhendajaks hakata. 36-aastane Mägi on alates HC Kehra meeste meistriliiga võistkonna treenimise ülevõtmisest alates pannud suure rõhu just noorte individuaalsele arengule.

„Pakkumine tuli paljuski olude sunnil, kuid samas tundus see isiklikus plaanis väga huvitava väljakutsena. Loodetavasti suudan niiöelda töö ja eraelu lahus hoida, kuna paljude praeguste mängijatega olen ikka sõbra suhtes. Samas Kehras olen kahe rolli vahel ilusti žongleerida suutnud. Lisaks on ka abitreeneri kingad minu jaoks uued. Loodan, et suudan Martinile võimalikult hea nõu anda ning pallureid oma teadmistega aidata,“ kommenteeris Mägi.

Noodla ja Mägi istuvad treeneripingile juba novembri alguses, kui Eesti koondis läheb kahes MM-valikturniiri esimese faasi kohtumises vastamisi Lätiga.

„Ega täiskasvanute koondise eesotsas ei saa võtta väiksemat eesmärki, kui finaalturniirile pääsemine. Esmalt peaksime muidugi alustama MM-i kvalifikatsiooni turniiril Läti võitmisest ning siis astuma juba edasi Euroopa meistrivõistluste finaalvõistluse poole. Suures plaanis tahaks, et meie mängupilt oleks publikule atraktiivsem ja et igaüks, kes sini-must-valgete matše vaatab, saab aru, et me võitleme ja anname endast igas hetkes parima,“ lisas värske peatreener.