Eesti edukaim paraolümplane näitusel „Igihaljad“: ma pole imeinimene, tegin vaid oma tööd
Ainsa Eesti sportlasena neljal paraolümpial medali võitnud paraujuja Marge Kõrkjas tunnistab – poleks äsja taasiseseisvunud Eesti Barcelona paralümpiale kohta saanud, oleks tema karjäär (ning edasised medalid) olemata.
Tema medaleid saab vaadata Eesti Olümpiakomitee 100. juubeliks pühendatud fotonäitusel „Igihaljad“, mida saab imetleda Tartus Tasku Keskuses 29. oktoobrini.
„Ma ise tegelikult üldse ei mõtle selle peale – vau, oli alles karjäär. Ma ilmselt ei adu seda, et see oleks nagu midagi nii erakordset, sest mina tegin vaid oma tööd,“ räägib Kõrkjas videointervjuus EOK-le.
„Kui 1992 Barcelonasse Eesti esimest korda oma paralümpiavõistkonnaga sai, polnud ujujate ja minu sinna saamine viimase hetkeni üldse nii väga kindel. Seda, et ma sealt võiksin medalid saada, ei uskunud ilmselt keegi. Kaasa arvatud mina ise. Ma arvan, et see kujundas minu edasist sportlaseteed. Ühelt olümpialt kaks medalit – seda ei juhtu just väga tihti,“ iseloomustab Kõrkjas 50 m vabaujumises hõbeda ja 100 m vabaujumises pronksi võitmise tähendust.
Atlanta paralümpiamängudel suutis Kõrkjas oma medalikogu täiendada suisa kolme medaliga – 50 m ja 100 m vabaujumises krooniti ujuja paralümpiavõitjaks ning 100 m seliliujumises võitis ta hõbemedali. Neli aastat hiljem Sydneys jätkas ta hõbemedalivõiduga 50 m vabaujumises.
„Vahel arvatakse, et ma olen imeinimene – kõigil paralümpiatel, kus osalesin, sain medali. Aga ma tegin ju vaid oma tööd. Medal ei ole minu jaoks olnud kunagi eesmärk omaette. Pigem ma tahan tunda seda eneseületust. Kuna minu puue on ka seotud nägemisega, siis alati kui ma vette hüppan, annan endast maksimumi. Me ei saa loota selle peale, et äkki ma näen midagi kõrvalt ja tänu sellele on mul veel midagi juurde panna,“ räägib Kõrkjas.
Karjääri viimasel paralümpial Ateenas võitis Kõrkjas 50 vabaujumises hõbemedali, mis tema enda sõnul tuli kõige raskemalt. „Ateenasse teekond oli üsna raske. 2003 sügisel ma sain ühe tõsise vigastuse. Ma ei saanud pool aastat väga hästi trenni teha, mul oli üks käsi kipsis, teine käsi opereeritud. Sporti tagasitulek oli kohutavalt raske. See nõudis väga palju eneseületust ja endale kogu aeg korrutamist, et sa saad sellega hakkama,“ räägib Kõrkjas.
„Igihaljad“ fotonäitus tutvustab EOK 100. juubeliaastal ja ESOM 60. sünnipäeval Eesti erinevate ajastute ja erineva sisuga spordialade tippsportlaste karjääri jooksul võidetud õisi. Fotonäitust saab vaadata Tartus Tasku keskuses 29. oktoobrini, seejärel liigub näitus erinevatese Eestimaa paikadesse.
