Martin Arumäe (tiimi pealik)

Arumäe on Eesti tiimi pealik olnud viimased kolm aastat – 2020. aastal jäeti võistlus koroonakriisi tõttu ära. Küll aga sai ta enda esimese Rahvuste krossi kogemuse juba 2005. aastal. Ka tol aastal toimus üritus Ernée krossirajal, kuid sedapuhku oli ta abistamas hoopis enda lapsepõlvesõpra Tanel Leokit.

Esimene kokkupuude Rahvuste krossiga jättis Arumäele kustumatu mulje ja ta soovis ka enda edaspidise elu üritusega siduda. „Seal taipasin esmakordselt, et sellist tööd tahaksin ka ise kunagi teha ja olen nüüd kõik aastad selle nimel töötanud,“ selgitas Arumäe. Tiimi liidri tööd sai ta proovida ka 2012. ja 2013. aastal team manager’i n-ö parema käena.

Tiimipealiku töö on riigiti erinev. Mõnes riigis on tegu pigem esindusliku rolliga ning tiimiga tegeletakse peamiselt võistluspäevadel. See on eriti omane just suurematele riikidele. Küll aga on Arumäe käed ka võistluseelsel perioodil tööd täis. Ta seletas, et tema kanda on kõik organiseerimist puudutav: eelarve koostamine, vajaliku raha leidmine, hotellid, lennukid, rendiautod, riided, toit ja muu reisiga kaasnev.

Arumäe sõnul on tänavuse koondise liikmete omavaheline dünaamika hea. Leok on olnud Talvikule aastaid toeks, otsis talle sponsoreid ning abistas nõu ja jõuga. „Tanel nägi juba ammu Jörgenis midagi erilist,“ lisas Arumäe. Seejärel võttis Kullas Talviku enda tiiva alla ning kõik kolm saavad omavahel hästi läbi.

Tänavuse koondise valik ei tulnud lihtsalt. Arumäe rääkis, et Kullases polnud küsimust, sest ta on kiire ning sel hooajal välismaal häid tulemusi teinud. „Täpselt samamoodi on Jörgeniga – meil ei ole täna kiiremat MX2 klassi sõitjat,“ ütles Arumäe. Küll aga valmistas raskusi kolmanda koondislase valimine.

Arumäe selgitas, et peale Leoki olid valikus veel Hardi Roosiorg, Gert Krestinov ja Karel Kutsar. Tema sõnul oli Roosiorul väga ilus aasta algus ning ka Krestinov ja Kutsar tegid hooaja vältel ilusaid sõite. Siiski oli kandidaadi valimisel määravaks teguriks asjaolu, et Leok lõpetas peaaegu igal võistlusel eelnevalt mainitud nimedest eespool. Olgu selleks siis MM-etapid, Eesti ja Läti meistrivõistlused või ADAC’i võistlussari Saksamaal.

Tiimi pealik Arumäe on koondisega väga rahul. Ta räägib Leokist kui Eesti motospordi legendist, sest keegi pole Eestile nii palju MM-i poodiumeid toonud kui tema. „Tanel on suure tähega sportlane, kuid ta on ka suure tähega inimene. Ta on meeskonnasõitja ja ta on tark sõitja,“ kiitis Arumäe. Leoki nõrgema poolena toob Arumäe välja tema stardid, kuid selle eest on Leoki ringiajad kiired ja stabiilsed ning kogemusepagas ääretult suur.

Kullase suure plussina toob Arumäe välja tema meeletult head stardid ning sarnaselt Leokile oskuse sõita stabiilseid ringiaegu. Tema sõnul on nii mõnelgi teisel Eesti sportlasel nii, et 15 minutit ollakse kiired, kuid siis füüsiliselt kustutakse ja ei jõuta enam sõita.

Talviku nõrgemaks pooleks peab Arumäe tema kogemust, kuid selle eest on tal meeletu tahtejõud ning samamoodi head stardid. Tiimi pealik lisas, et oluline on väsimuse või probleemide korral kiirust veidi vähendada, sest tiimivõistlusel on kõige olulisem mitte katkestada.

Arumäe on tänulik toetajatele, kes on nende tegevust aastast aastasse toetanud. Tema sõnul on isegi selliseid, kes toetasid juba esimesel Ernée Rahvuste krossil 2005. aastal ning siiani teevad seda, aga ka uusi nägusid. Arumäe väljendab tänulikkust ka selle aasta koondislastele ja nende peredele. „Nad on nii palju panustanud ja võimelised sellisel tasemel sõitma. Olen neile väga tänulik,“ lisas ta.

Harri Kullas (MX Open)

Kullas on üheksa aastat Eesti eest sõitnud, kuid enne seda võistles ta hoopis Soome lipu all. Tema sõnul tuli muutus sellest, et tol ajal sõitis ta Eesti tiimi Sahkar Racing all ning tiimi boss Lauri Roosiorg oli ühtlasi ka Rahvuste krossi tiimi pealik.

„Hooaja lõpus tuli Lauriga jutuks, et äkki soovin eesti all võistelda. Sellest läks asi edasi,“ selgitas Kullas. Ta rääkis, et märgatavat vahet nende kahe riigi tiimidel pole, kuid Eesti on viimasel ajal ikkagi lähedamaks saanud.

Kullas kinnitas, et rajana on Ernée üks tema lemmikutest MM-radadest Prantsusmaal. Siiski nentis ta, et pole seal 2015. aasta Rahvuste krossist saati sõitnud, kuid tookord MX2 klassis võisteldes läks hästi. Kullas usub, et kuna võistlus toimub oktoobris, on rada korralikult soondes või isegi mudane. Tema suhtub sellesse optimistlikult, sest on viimased kaks kuni kolm aastat palju Prantsusmaal viibinud ja on ka praegu seal treenimas.

Tänavusest Eesti tiimist on Kullas vaimustuses. Tema sõnul on Talviku ja Leok mõlemad talle väga head sõbrad – Talvikut peab ta peaaegu et pereliikmeks. „Eestiga on meil väga hea vibe ning niikuinii on hea tunne sinna minna,“ lisas Kullas.

Ka Kullas tõdes, et tänavu oli tiimi kokku panemine veidi raskem, kuid see on positiivne, sest väikse riigina on meil nii palju häid sõitjaid. Tema sõnul on Leokil meeletu kogemus ning ta suudaks ainuüksi juba toore jõuga oma osa ära teha.

Ka Talviku oli Kullase arvates vägagi sobiv valik. „Ta on hästi hakkamist täis ja töökas poiss. Ei anna kunagi alla ja teeb alati enda parima,“ selgitas Kullas. Ta lisas, et kuigi Talvikul on vähem kogemust, siis on nad Leokiga tema kõrval ning lähevad võistlusele hea tundega.

Kullas on tänulik tiimi pealik Martin Arumäele. Tema sõnul on Arumäe meeletult positiivne ja hakkamist täis inimene ning uurib pidevalt, kas Kullasel kõik sujub. Kullas tänab ka Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni ning kõiki toetajaid, kes aitavad Eesti tiimi Rahvuste krossile viia.

Jörgen-Matthias Talviku (MX2)

Kuigi Talviku eelmistel Ernée Rahvuste krossidel võistelnud pole, on tal siiski sellel rajal võistluskogemus olemas. Nimelt sõitis ta 2021. aastal Prantsusmaa meistrivõistluste etapil ja 2022. aastal Euroopa meistrivõistlustel Ernées. Eelmisel aastal läks tal seal hästi ning ta lõpetas ühe võistlussõidu esimese kolme hulgas. Talviku kinnitas, et rada on vägev ja talle seal meeldib.

Kuigi Talviku oli hooaja alguses vigastustega kimpus, arvab ta siiski, et nüüdseks on valmisolek Rahvuste krossiks hea. Ta selgitas, et on alates suve algusest saanud palju võistelda ja trenni teha. „Hoog on kasvamas ja arvan, et olen praegu heas vormis,“ lisas Talviku.

Ka Talviku on selle aasta koondislaste valikute üle õnnelik ning usub, et väga tore tiim on kokku saanud. „Selliste staažikate meestega koos ühe telgi all olemine annab alati kindlustunnet juurde,“ rääkis Talviku.

Talviku ütles, et otseseid eesmärke endale püstitanud ei ole. Tema sõnul on prioriteediks laupäeval kvalifitseeruda ja oma sõidud ära teha – Rahvuste krossil on alati tähtis, et kõik mehed tuleksid lõpuni ja teeksid oma osa ära. „Kui ma teen oma asja ja keskendun oma sõidule, siis ma tean, et olen kiire ja kindlasti naudin võistlust väga,“ selgitas ta.

Talviku kinnitab, et on uhke tunne Eestit taas sellisel võistlusel esindada ning loodab ka järgmisel aastal koondisesse jõuda. „Eesti eest on alati väga tore võistelda, eriti nii suurel võistlusel,“ lisas ta. Talviku tänab kõiki toetajaid, kes võimaldavad reisi ette võtta ja seisavad tiimi taga.

Tanel Leok (MXGP)

Leok tõdes, et Ernée rada on muudetud viimasest korrast, seega täpset hinnangut ta raja meeldivuse kohta anda ei oska. Küll aga peab ta 2015. aasta Rahvuste krossi Ernée rajal üheks enda lemmikuteks, sest koos tiimiga toodi koju neljas koht.

Leok on alates 2001. aastast peaaegu igal hooajal Rahvuste krossi tiimis olnud. 2021. aastal oli tema asemel Gert Krestinov, sest Leok oli vigastatud. „See tipptase, mis ma omal ajal saavutasin siiamaani n-ö toidab,“ selgitas ta, miks Eesti noored pole suutnud teda üle sõita. Leok sõnas, et praegused noored pole lihtsalt maailmas veel sel viisil läbi löönud nagu tema.

Üheks enda eredamaks momendiks Rahvuste krossil peab Leok võistlust Inglismaal, kus tal õnnestus ühes sõidus teisel kohal lõpetada. Viimasel ringil hakkas ta ka liidrist mööduma, kuid sõitis talle tagarattasse ja kukkus. Veel meenutab Leok võistlust Lommelis, kus ta saavutas esimeses sõidus teise koha ning teises sõidus oli neljas.

Ka Leok on tänavuse tiimiga rahul. Tema sõnul on ta Kullase ja Talvikuga alati hästi läbi saanud ning omavahelises koostöös probleeme ei teki.

Kuigi Leok on ametlikult enda karjääri motosportlasena lõpetanud, on ta siiski igal aastal jälle koondises olnud. „Kui uudis tuli, siis nüüd olen ikkagi teinud rohkem trenni, aga enne seda polnud trennimaht see, mis profisportlasel olema peaks,“ rääkis ta.

Leok tõdes, et kui Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon kirjutab, et on vaja abistada, siis on ta loomulikult nõus ka järgmisel aastal osalema. Siiski lisas ta, et üldiselt ei mõtle nii kaugele ette. Leok tänab Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni, Team Estonia sponsoreid ja kõiki abilisi.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena