KORVPALLI MEISTRIVÖÖ | Lõssovist ja Kullamist kuni Vene ja Kotsarini ehk Kes on olnud aastate kaupa Eesti parimad mängijad?

Delfi pani ritta aasta aastalt Eesti parimad korvpallurid.

Alustuseks käime läbi läbi mõned pidepunktid.

1. Mida tähendab meistrivöö? Idee alge on profipoksis, kus parim atleet saab endale meistrivöö ning väljakutsuja peab selle endale saamiseks senise meistri põrandale maha lööma. Viigist või napist edust meistrivöö haaramiseks ei piisa. Korvpallis mehed üksteist platsile pikali ei löö, aga loogika on sarnane. Kui mõni korvpallur oli ühel hetkel Eesti parim, siis temalt meistrivöö endale saamiseks pidi nii-öelda väljakutsuja olema tema selgelt üle. Pahatihti lähtusin mõnest konkreetsest sündmusest või saavutusest. Võtame näiteks 1980-ndad, mille esimeses pooles hoidis meistrivööd Heino Enden. Tiit Sokk tõusis juba kümnendi keskel tema kõrvale ja käis koondises, mistõttu oli veel vaidluskoht. Aga meistrivöö sai Sokk endale 1988. aasta olümpiavõiduga, sest siis polnud enam kahtlust Eesti parimas korvpalluris. Tundub keeruline? Lugemise käigus saate aru.

2. Pingerea koostamise puhul tänan Märt Ibrust, kes paaris segasemas ajajärgus aitas asjadest sotti saada. Samuti oli väärt abimees veebileht Linguasport, mis oli asendamatu erinevate suurturniiride statistika kogumisel. Ehk kui kuskil on mängijate visatud punktid valed, siis tõenäoliselt polnud see minu süü. Kuigi kunagi ei saa välistada ka siinkirjutaja arvutusvigu.

3. Ükski sarnane meeste ritta sättimine pole lõplik ning loen alati ka kommentaare. Hea argumentatsiooni puhul olen nõus kaalumisele võtma ka nimesid, kes praegu jäid puudu.

4. Kuhu panna alguspunkt? Kuigi esmakordselt võttis Eesti korvpallikoondis Lätiga mõõtu 1924. aastal, siis toona olid reeglid teised ning kohtumiste toimumine üsna kaootiline - näiteks 1926. aastal ei selgitatud välja riigi meistrit ning rahvusvaheliselt võetigi kümmekond aastat tõsisemalt madistati vaid lõunanaabritega. Nii panin alguspunkti 1935. aastasse, mil Eesti võeti FIBA-sse vastu ning samal kevadel toimus Šveitsis ajaloo esimene EM. Tundub sümboolne. (Ääremärkus. Kui alguspunkt oleks olnud varem, siis aastail 1922-1927 oleks tõenäoliselt olnud meistrivöö omanik Robert Ferdinand Silvester ning 1928-1934 Erich Altosaar). Aga alustagem...

1935-1941 Heino Veskila
Millega võttis meistrivöö? Oli Euroopas tippmängija ja mandri üks paremaid korvikütte

1936. aasta Berliini olümpial sai Eesti 21 meeskonna konkurentsis 12. koha. Meie parimana viskas 183-sentimeetrine Veskila keskmiselt mängudes 13 punkti. Tundub vähe? Reaalsuses olid toona skoorid väikesed ning ta oli ameeriklase Joe Fortenberry järel paremuselt lausa teine korvikütt. Näiteks kaotas Eesti USA-le 28:52, Veskila viskas aga sinisärkide 28-st silmas lausa 20! 1937. aastal Riias ning 1939. aastal Kaunases toimunud EM-idel sai Eesti viiendad kohad, neist teisel võistlusel oli Veskila keskmiselt toodud 16,6 punktiga turniiri parim korvikütt. Euroopa tippude tipp. Meistrivöö andis Veskila ära mõneti traagiliselt, sest peale tuli maailmasõda ning vaid 22-aastane sportlane hukati 1941. aastal Saksa okupatsioonivõimude poolt.

1942-1951 Joann Lõssov
Millega võttis meistrivöö? Oli Nõukogude Liidus täht ja vaieldamatult Eesti parim korvpallur