Eesti jalgpallurid välismaale. Mõni edukas klubivahetus, palju otsinguid ja koju naasmisi
(14)
Ebaõnnestunud eurosuve ja vutikoondise viimaste suurte kaotuste valguses on taas fookusesse tõusnud Eesti jalgpalli tase.
Eesti jalgpalli seisu üle on viimastel kümnenditel tavaliselt arutletud pärast kindlaid sündmusi. Kui koondis on saanud mõne suure kaotuse, käes on pikem võiduta periood või klubid on Euroopas kollektiivselt põrunud. Tänavu on Eesti klubijalgpalli ühtlusest kui ka tasemest palju juttu olnud. Milline on tase aga võrreldes teiste liigadega? Hea pildi sellest võiks anda välismaale siirdunud Eesti jalgpallurid. Kas piiri taha pääsedes lüüakse seal läbi või mitte?
Delfi Sport vaatas, kuidas on Eestist välismaale siirdunud jalgpalluritel viimase viie aasta jooksul (alates 2018. aastast) läinud. Esmalt vestlesime paari üleminekuturgu tundva inimesega ja panime paika, millise klubivahetuse võib lugeda õnnestunuks ehk milline tehing jätab tulevikuks Eesti kõrgliigast maha hea jälje ja milline mitte.
Ekspertide sõnul võib läbilöögi sooritanuteks pidada neid, kes on oma uues klubis saanud põhimängijaks ja sinna pidama jäänud. Samuti võib õnnestumiseks hinnata olukordi, kus mängija on peagi teeninud ülemineku veelgi tugevamasse klubisse või tema eest on välisklubist välisklubisse siirdumisel makstud üleminekutasu. Olukorda hinnanud spetsialistide sõnul tuleb ebaõnnestumiste valda liigitada aga välismaale siirdumised, kus mängija on jäänud pingile, naasnud peagi Eestisse või pihta on hakanud pidev koduklubide vahetamise trall. Seejuures tõdeti, et vigastused ei mängi siinkohal otsustavat rolli, sest väärt meest hoitakse ka trauma korral enda juures. Kõikide klubivahetuste koondtulemina tekib ekspertide hinnangul välisklubides arusaam, millisel tasemel mängijaid Eestist saab.
