Toksiline ja plahvatusohtlik seis: Audentese spordiklubi jättis lahkunud treenerid ja nende õpilased kuuse alla
(58)
Mustamäe noored kergejõustiklased peavad hakkama käima treenimas Lasnamäel.
Alla kuu tagasi lahkus Audentesest, ühest Eesti parimast spordiklubist, kus võidetud medaleid kaaluti kilodega (mitte segi ajada noorte tippspordiüksuse Audentese spordikooliga), ligi kolmandik treenereid. Pereheitmine tekitas rohkem probleeme kui torm veeklaasis: Audentes pidi leidma kiirkorras uued juhendajad, koos õpilastega lahkunud treenerid aga uued harjutuspaigad.
Nüüd loksuvad asjad juba tasapisi paika: mõnel alal on Audentese kahjud minimaalsed (judo jätkab vähendatud mahus), mõnel suuremad (poiste korvpallist kadusid U19 ja U16 võistkond), mõnel pole neid üldse (lahkuma pidanud ujumis- ja tennisetreenerid jäävad). Erandiks on kergejõustik, kus kõik on sedavõrd sassis, et ala juurest võib lahkuda sadakond või suisa mitusada last. Probleem on sedavõrd terav, et sekkuda otsustas Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE). „Reageerisime meedias avaldatule, et ennetada skandaale, sest tekkinud olukord ning vastuolud Audentese ja lahkunud treenerite vahel on toksilised ja plahvatusohtlikud. Ent, mis meie jaoks peamine – kannatavad lapsed,“ tõdes EADSE juht Henn Vallimäe.
Lapsed kannatavad
Põhjus, miks peamiselt Tallinna spordiakadeemiasse kolinud kergejõustikutreenerite gruppides käivad lapsed kannatavad, peitub selles, et sisuliselt on nad nüüd kuuse all ja kännu otsas. Kui sügisel saab veel õues harjutada, siis talvel paksus lumes enam mitte. Loodeti, et Audentes eraldab uuele klubile oma kergejõustikuhallis trenniaegu, ent tühjagi – kõik baasid on lahkunutele ja nende õpilastele tabalukuga suletud.
Haistame väga suurt plahvatust, kui vanemad aduvad lõpuks, et lapsed ei saagi treenida seal, kus varem.
Siinkohal pole mõtet süüvida konflikti sisusse, sest seda on keeruline lahti harutada. Treenerid järgnesid lojaalsusest spordiklubi pikaaegsele juhile Peeter Tishlerile, kes oli sunnitud lahkuma. Audentese spordigümnaasiumi direktori ja äsja ka spordiklubi juhatajaks saanud Priit Ilveri sõnul ei käitunud Tishler piisavalt väärikalt ning oli veel üht-teist. Tishler vastasseisu ei lahka, ent kinnitab, et ei saa aru, mida ta valesti tegi, kuid möönab, et tema äraminekuga lagunes ka üks Eesti edukamaid spordiklubisid. „Olime kui eluterve organismi: leidus tippe ja harrastajad, noori ja vanu... Lõpp kujunes seevastu valulikuks,“ sõnas ta.
Ka vahekohtunikuks olnud EADSE juht Henn Vallimäe, kes kohtus selguse saamiseks mõlema poolega, oli sunnitud tunnistama, et pilt pole mustvalge. Vigu tegid kõik. Ent siit tuleks rahulikult edasi minna, sest... „Haistame väga suurt plahvatust, kui vanemad aduvad lõpuks, et lapsed ei saagi treenida seal, kus varem. Nad ei hakka uurima, kellel on õigus, kellel mitte, vaid asuvad võitlusse laste eest. Kas hääletavad jalgadega ja viivad lapsed minema – lahkujaid võib olla kuni 300, aga ka 100 oleks palju ja kergejõustikule suur kadu – või tõusevad barrikaadidele ja nõuavad õigust: miks lapsed ei saa Audenteses edasi harjutada? Miks on Audentes nende laste ette tõmmanud punase joone?“
Tishler tõdes, et treenerid lahkusidki laste hüvangu pärast, ent nüüd on noored sportlased ainsad kannatajad. „Lapsed hoiavad kinni oma treenerist, mitte klubist, aga kui nad peavad nüüd Mustamäelt käima harjutamas Lasnamäel läbi tipptunni liiklusummikute, siis see ei oleks hea ega mõistlik. Tallinna spordiakadeemia on Audentesele oma soovid esitanud, aga vastust pole saanud. Arvan, et lähtuda tuleks sellest, mis on lastele kasulik, aga paraku...“ rääkis Tishler.
Kuidas tekkis ukse tagaselja kinni löönud treeneritel arusaam, et nad saavad treeninguid Audenteses samas mahus jätkata?
Niisiis, härra Ilver, miks ei saa Tallinna spordiakadeemia noored kergejõustiklased harjutada Audentese baasides, kui seda teevad paljude teiste klubide sportlased? Tishler väitis, et Tallinna spordiakadeemia taotles Audenteselt treeninguaegu, kuid pole vastust saanud. Ent Vallimäe ja EADSE on jõudnud järeldusele, et Audentes on lahkunud treenerite ette tõmmanud jämeda tumepunase joone. Üle selle ükski lahkunud treener ega noorsportlane astuda ei tohi ehk hallid-saalid on nende jaoks lukus.
Trenniajad on otsas
„Vastupidi, meie võtame alati kõik head treenerid oma klubisse vastu,“ kuulutas Ilver. „Audentese spordiklubis tegutsevate tippsportlastega – nii juunioride kui ka täiskasvanutega – võivad lahkunud treenerid meie baasides edasi tegeleda, küll õhtusel ajal pärast kella seitset ja nädalavahetusel, kui laste-, noorte- ning teiste klubide püsibroneeringute treeningud on lõppenud. Aga jah, noortegruppe nad meil treenida ei saa, sest nende klubi ei broneerinud meie juures aegu.“
Ent nad panid ju oma gruppidele treeninguajad kinni?
Ilver: „Ei, nad broneerisid ajad juunikuu keskel Audentese klubi gruppidele, ent juuli viimasel päeval otsustasid teise klubisse lahkuda. Need ajad ongi avatud Audentese klubi noortele kergejõustiklastele, keda tuleb üha juurde, ainult treenerid on kas endised, kes jäid, või uued. Lisaks ei istunud me augustis käed rüpes, vaid nähes, et osa treeninguaegu võib jääda vabaks, üürisime halli uutele soovijatele: spordiklubidele Nord ja Fortis, Tallinna kergejõustikukoolile ning teistele... Tallinna spordiakadeemiat sooviavaldajate seas ei olnud ning nüüd on ajad täis.“
Siinkohal tahab Ilver teada, kuidas tekkis ukse tagaselja kinni löönud treeneritel arusaam, et nad saavad treeninguid Audenteses samas mahus jätkata, nagu lapsevanematele juulis-augustis reklaamiti. „Treenerid pakkusid välja Audentese spordiklubi aega Audentese spordiklubi lastele, olles ise teel uude klubisse. See on ebaseaduslik ja lapsevanemaid eksitav. Oleks käitutud eetiliselt, öeldud juuni alguses, et kavatsetakse lahkuda, ent samas Audentese baase uue klubi alt edasi kasutada, oleksime lahenduse leidnud. Ent panna paberid lauale juuli viimasel päeval, asetades nii meid ja – nagu selgub – ka lapsi keerulisse olukorda... on pahatahtlik.“
Ent kas ei peaks, nagu EADSE ütleb, lähtuma laste vajadustest?
Ilver: „Täiesti nõus. Kõik lapsed on endiselt oodatud Audentese spordiklubisse ja selle baasidesse sobival kellaajal treenima. Samuti saab liituda teiste klubidega, kel on Audenteses ajad olemas.“
Ühesõnaga, punane joon on olemas: lahkunud treenerid Audentese baasidesse ei pääse, küll aga lapsed, kui nad lahkuvad endiste juhendajate juurest – sellega oleksid nende õigused kaitstud. Ehk siis jokkskeem.
Sõõrumaa: olge inimlikud
Aga nüüd... Siinkirjutajale on helistanud mitu prominentset isikut ja palunud uurida, kuivõrd vastab tõele väide, et kõige taga on Audentese üks omanikke, Eesti olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa, kes olla andnud käsu lahkunud treenereid ja nende õpilasi spordibaasidesse mitte lubada.
Ilveri sõnul pole ta sel teemal Sõõrumaaga rääkinud. Sõõrumaa kinnitab seda. „Loll jutt linna peal. Ma pole Ilveriga suhelnud, küll aga asja teiste Audentese juhtidega arutanud,“ tõdes Sõõrumaa. „Head treenerid on raske seltskond nagu tippsportlasedki, kes ei allu tavareeglitele, ja neid tuleks kuidagiviisi ühendada: kehtestada partnerlus, sest tavaliste töölepingute sõlmimine võib olla keeruline. Ent see on praegu vaid mõttekoht. Samas kambakesti uksi paugutades minema joosta ja Audentest mustama hakata pole ilus. Proovisin asja parandada, ent kui kooli juhtkond leiab, et neile sülitati näkku, siis sealtmaalt jäid minu käed lühikeseks. Ei hakka ju ütlema, et sülitagu teist korda veel. Lõppeks ei saanud ei mina ega keegi teine aru, miks treenerid lahkusid ja kuhu. Neid meelitati piltlikult öeldes Õismäe tagumisse nurka. Ära minna saab ju ka inimlikult, jättes ukse paokile.“
Ja veel... Vallimäe sõnul võib probleemile olla lihtne lahendus: Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi ja Sõõrumaa – üks EOK asepresident ja teine president – istuvad laua taha ja klativad asja ära.
Teigamägi: „Esiteks on olukord tõesti muret tekitav ja kergejõustikku kahjustav. Teiseks ei ole alaliidul siinkohal jõupositsiooni ja kolmandaks pole välistatud, et me tõesti Sõõrumaaga ühe laua taha istume.“
Lahkunud kergejõustikutreenerite asemel on Audentese spordiklubi palganud kõlavaid nimesid: kaugushüppe sise-EM-i kullanaise Ksenija Balta, odaviske MM-hõbeda Magnus Kirdi, tema elukaaslase, seitsmevõistluse MM-pronksi Laura Ikauniece ja kümnevõistluses 8137 punkti kogunud Karl Robert Saluri.
Nimed on kõlavad, kuid peale Balta ei saa ühtegi neist spordiseaduse järgi treeneriks nimetada, sest neil puudub kvalifikatsioon.
Audentese klubi juht Priit Ilver kinnitas, et trio õpib ning taotleb treeneri kutsetunnistust ja kategooriat, kuid seni, jah, tuleb neid nimetada juhendajateks, mitte treeneriteks. „Näiteks Baltal on treeneri neljas kategooria ja ta saab iseseisvalt treeninguid läbi viia, Ikauniece on esialgu tema abiline,“ selgitas ta.
