Lapse spordiaabits: lapse söömisharjumused loovad vundamendi aktiivseks eluviisiks
(1)
Tervise Arengu Instituudi läbi viidud koolilaste tervisekäitumise uuringust ilmnes, et viimase nelja aastaga on laste rahulolu oma tervise ja eluga langenud ning tervisekaebuste hulk on kasvanud. 15% tüdrukutest ja 25% poistest on ülekaalulised või rasvunud. WHO soovituste järgi peaksid noored liikuma mõõduka kuni tugeva intensiivsusega vähemalt 60 minutit iga päev. Sellele soovitusele vastavalt liigub 16% noortest.
Värskelt ilmunud Lapse spordiaabits jagab lastele ja vanematele praktilisi juhiseid, kuidas tagada lapse normaalne söömine, mis on aluseks lapse tervise hoidmisele, treeningutele ja ka õppetegevusele.
Kui soovida, et sportimine toetaks lapse tervist, väheneks vigastuste oht ning trennis käimine ka päriselt lapse kehalist võimekust parandaks, on normaalne söömine vältimatu.
Just nimel normaalne söömine!
Vaid nüüdisilmas aeg-ajalt ilmutatavate söömisrumaluste täpne järgimine on keeruline ja kahjulik! Õige on aga lihtne, sest see on süsteemne, inimese ainevahetuse põhine ehk normaalne.
Millest alustada? Tasapisi tuleks luua organismi parima talitluse (sh sportimise) jaoks põhivundament. Kui normaalse söömisega pole seda rajatud, pole muud tegevused, ka treening, kvaliteeti tootvad, loovad ja hoidvad.
Tervislik ja tasakaalustatud söömine on elu biovundament
Normaalne söömine pole mingi raketiteadus. Menüüs ei pea näpuga järge ajama. Pole vaja süvateadmisi valkude, süsivesikute, lipiidide, vitamiinide, makro- ja mikromineraalide kohta.
Toidukorrad peavad sisaldama kaheksa toidurühma komponente ning jälgima peab vaid, et söömises ei puuduks kestvalt – mitme nädala jooksul – mõne vajaliku toiduainete rühma esindaja.
Lapse söögikordades peaksid olema esindatud teraviljatooted, kaunviljad, puu- ja köögiviljad, kala, linnuliha, piim ja piimasaadused, loomsed toiduained, sh muna, punane liga, pasteedid, ning puu- ja köögiviljamahlad naturaalsete täismahladena ning ka marjad.
Keha vajab päeva jooksul toitaineid õigel ajal ja sobivas koguses.
Kui hommikusöögiga jäävad süsivesikud praktiliselt saamata, peab maks hakkama veresuhkru hoidmiseks rasket lisatööd tegema ja nii vaimne kui ka füüsiline võimekus on päeva esimeses pooles viletsam. Hommikusöögiks sobib hästi puder, kartulitoidud, täisterahelvestest eined, leib, sepik, pasta, helbed, saiake, pannkook, kaeraküpsised jms.
Rasva pole hommikul palju vaja, kuid mingil määral peab seda saama. Tükike rasvasemat kala sobib hästi. Kui väga maitseb, võib hommikul ka vorstileiba süüa.
Lõunasöögi juurde peavad kuuluma kindlasti puu- ja juurviljad (sobivad ka täismahlana), köögiviljad. Kõrge bioväärtusega valke annavad kala- ja lihatooted, kontsentreeritud valgusisaldusega piimatooted (juust, kohupiim jm), muna.
Päeva peamise rasvakoguse peab laps saama just lõunasöögiga ja paljud eespool toodud toiduained sisaldavadki nii taimseid õlisid kui ka loomseid rasvu.
Õhtusöögiks sobivaim aeg on kella 17 ja 19 vahel. Õhtusöök ei sobi asendama nadiks jäänud hommiku- või lõunasööki. Süsivesikuid peab õhtusöök sisaldama vähe ja seepärast võiksid just puu- ja juurviljad moodustada olulise osa õhtusöögist. Ka rasva ei peaks olema õhtusöögis mitte liiga palju, küll aga valku. Seega kala, linnuliha, keefir, väherasvane juust,
kohupiim on sobivad koostisosad. Tükk pitsat igal õhtul ei sobi, see on liiga süsivesikurikas.
Lapse spordiaabits on teejuhiks nii lapsele, vanemale kui ka treenerile. Aabitsasse on kokku koondanud praktilise info, mille abil leida sobilik liikumisviis ning toetada last treeningutel osalemisel.
Lapse spordiaabits on välja antud Rock Korvpalliklubi poolt koostöös teadlaste ja tegevsportlastega. Vaata lähemalt www.spordiaabits.ee
