Gerd Kanter: lapsel on kasulik esimestel aastatel sportida mitmekülgselt, siis on hiljem palju lihtsam

Lapse spordiaabitsas jagab oma kogemusi kettaheite olümpiavõitja ja maailmameister Gerd Kanter, kes on seda meelt, et lapsel on kasulik esimestel aastatel sportida mitmekülgselt, siis on hiljem palju lihtsam. Kuidas innustada last hobi valima ja trennis järjepidevalt osalema ning samas veenduda, et poleks üle- ega alakoormust, selgub värskelt Lapse spordiaabitsast.

„Esimest korda läksin trenni 7-aastaselt Tallinnas. Tänases mõttes oli see multisport – hübriid eri aladest. Mängisime palli, hüppasime, jooksime. Järgmisel aastal kolisime Vana-Vigalasse ja seal käisin nendes trennides, mida oli kohapeal võimalik. Korvpall, mingil ajal kergejõustik, vahepeal maadlus. Trenni läksime sõpradega koos, see oli vaba aja veetmise oluline osa,“ tõi Lapse spordiaabitsas välja olümpiavõitja Gert Kanter.

Kuidas last liikuma ärgitada?

„Eeskuju on oluline, sellest ei saa üle ega ümber. Kui laps meid endid eriti liikumas ei näe, siis ühel hetkel tekib tal küsimus, et miks te minul käsite trennis käia. Kasvõi nädalavahetusel saab ikka aeg-ajalt midagi koos ette võtta, rabamatkal käia või rattaga sõitmas. Lapsed tahavad teha asju koos vanematega. Ja neile meeldib väga näidata vanematele seda, mida nad on trennis selgeks saanud. Laske neil endale õpetada oma uusi oskuseid!,“ soovitas Lapse spordiaabitsas olümpiavõitja Gert Kanter.

Kui laps on esimesed kolm-neli aastat teinud sporti hästi mitmekülgselt, kujuneb tal hea kehaline kirjaoskus ja siis on edaspidi palju kergem alasid vahetada. Aga kui ta ennast ühe spordiala põhiselt „lukku“ treenib, on hiljem teise alaga keeruline tegelema hakata,

sest mahajäämus on nii suur.

„Ma ise tegin selle oma nahal läbi. Käisin lapsena mitmes trennis, aga kusagil ei pandud rõhku painduvuse arendamisele. Kui olin juba kettaheitega alustanud, olin kange kui kont. Pidin sellega hiljem väga palju vaeva nägema. Lihtsam on teha kohe alguses asju õigesti. Varajane mitmekülgsus annab hilisemaks ajaks palju rohkem valikuvõimalusi,“ nentis Kanter Lapse spordiaabitsas.

Füüsilises mõttes on kuni 11-eluaastani vundamendi ladumise, vaimses plaanis spordirõõmu leidmise aeg

Lapse spordiaabitsast ilmneb, et hea trenn on see, kus laps areneb mitmekülgselt. Näiteks

judo, kergejõustik ilma spetsialiseerumiseta kindlale alale, võimlemine, pallimängud, akrobaatika. See ei tähenda, et teised spordialad poleks nii sobivad. Kõige tähtsam on, et trennis ei keskenduta mitte ühe spordiala spetsiifiliste oskuste lihvimisele, vaid tehakse mitmekülgseid harjutusi, mis arendavad laste füüsist ja oskuseid terviklikult.

Näiteks spordialadel, mis nõuavad head painduvust (iluvõimlemine, sportvõimlemine, iluuisutamine jne), alustatakse erialaste painduvusharjutustega juba lapseeas, kuid ära ei tohi unustada üldist erinevate kehaliste võimete arendamist.

Tihti käivad lapsed samal ajal mõnes pallimängutrennis ja ujumas või tegelevad korraga nii kergejõustiku kui ka suusatamisega.

Mõni laps võib tahta ja ka suuta käia trennis 4–5 korda nädalas, teisele on see aga liig, mis liig. Kui ta on aga juba harjunud ja ise soovib, võib vähehaaval koormust tõsta.

Treeningute mahust rääkides tuleb silmas pidada nii treeningute arvu kui ka kestust. Enamasti kestavad 6–10-aastaste laste treeningud 45–75-minutit, sõltudes treeningu sisust ja intensiivsusest. See on aeg, mille jooksul suudab laps keskenduda ning hoida head motivatsiooni harjutuste jälgimiseks ja tegemiseks.

Lapse spordiaabits on teejuhiks nii lapsele, vanemale kui ka treenerile. Aabitsasse on kokku koondanud praktilise info, mille abil leida sobilik liikumisviis ning toetada last treeningutel osalemisel.

Lapse spordiaabits on välja antud Rock Korvpalliklubi poolt koostöös teadlaste ja tegevsportlastega. Vaata lähemalt www.spordiaabits.ee