Kreeka ralli reede õhtul, kui Ott Tänaku lootused katkise veepumba tõttu olid kustunud, sai käidud välja soov, mis sel võidukihutamisel, ent eelkõige heitluses tšempionitiitli nimel, põnevust üleval hoiaks: Thierry Neuville peaks võitma, Sebastien Ogier olema teine ja Kalle Rovanperä mitte kõrgemal kui kolmas.

Kõik tundus sujuvat. Päeva esimesel kiiruskatsel oli Neuville pisut unine, kuid siis hakkas paugutama ning venitas lõunapausiks vahe Ogier’ga 10,9 ja Rovanperäga 23,7 sekundi peale. Vägev!

Mõistagi oli plaan kirjutada päevakommentaar Neuville’ist. Et mees võitleb tiitli eest, pigistades kivist vett ja võttes mõõdukaid riske. Aga nii peabki, sest rallis tuleb kuningakrooni nimel aina võidelda. Või tegelikult... Nojah... Mida see Rovanperä tänavu nii erilist on teinud? Mullu oli ta parem, võitis kuus rallit (tänavu seni kaks) ja pärast üheksat etappi oli tal 33 punkti enam kui sel aastal. Jah, Rovanperä sõidab hästi, kuid mitte erakordselt, kuid paraku ei suuda rivaalid sedagi.

Neuville... Võta Kreekas võit ära ja punktikatselt samuti ning ongi vahe Rovanperäga 20 punkti, kui sõita jääb kolm rallit. Ja siis, esimesel pärastlõunasel katsel, sõidab belglane auku ja lõhub vedrustuse. Või õigemini satub auku, sest vaevalt tal selle olemasolust aimugi oli. Aga keegi teine ei sattunud, ei Rovanperä, ei Ogier...

Kohati tundub, et Neuville’il on elukestev karmavõlg, mis ei luba tal maailmameistriks tulla. Tosin aastat tipptasemel võidukihutamist, tasuks viis hõbedat ja kaks pronksi ehk siis aina lähedal, aga mitte kunagi kohal. Isegi tol meeldejääval 2019. aastal, kui Ogier sõitis Citroëni saaniga ja jättis tiitli valla, jäi teisena lõpetanud Neuville’i osaks vaadata, kuidas Tänak šampanjat pritsib.

Pole siis ime, et Hyundai üritas endale meelitada Rovanperät ja nüüd väidatavalt üritab Tänakut. Tee, mis tahad, nuta või naera, aga Neuville tiimile tiitlit ei too, olgu siis põhjus, milline tahes.

Seevastu Rovanperä näikse olevat õnnesärgis sündinud. Enne Kreeka rallit oli ta edumaa tõhus, aga mitte kindel. Paraku polnud tal vaja enamat, kui sõita turvalise kiirusega ja teel püsida, ülejäänu tegid jälitajad, kes pudenesid kannult. Tänakul purunes veepump, Neuville lõhkus vedrustuse ning Elfyn Evansi autol kerkis õli temperatuur ülemäära ning ta pidi üheksanda kiiruskatse lõpu läbima akude jõul ja kaotas sellega aega. Ning lõpuks lõhkus tema kõrgeausus Ogier samuti auto ning üllatus-üllatus (või kas on üllatus) oli Rovanperä ühtäkki sulaselge ralli liider.

Tšempionpärga on Rovanperäle veel vara kaela riputada, ent tammelehti võib juba noppima asuda.