Ukraina, Eesti, Poola, Läti ja Leedu võrkpalliliidud otsustasid täna toimunud CEV-i üldkogu boikoteerida, sest üritusel osalesid ka võistlustelt eemaldatud agressorriikide Venemaa ja Valgevene esindajad.

„Kuulsime oma Poola kolleegidelt kaks päeva enne üldkogu, et venelased ja valgevenelased võivad üritusele tulla, aga ausalt öeldes ei uskunud me, et nad seda teevad. Kui sa tead, et keegi sind näha ei taha, siis ära tule!“ rääkis Delfile Ukraina võrkpalliliidu peasekretär Katerina Biliatšenko.

„Meie väljalennu päeval saime CEV-ilt kinnituse, et nad registreerisid end hotelli. Ütlesin siis CEV-ile, et me tuleme kohale, kuid me pole kindlad, kas me üldkogul osaleme. Olime üks viiest riigist, kes andis oma hääleõiguse teistele riikidele ega võtnud üldkogust osa. Valmistasime ette ametliku kirja, milles selgitasime oma positsiooni, kuid CEV keelas selle laval ette kanda.“

Ukraina võrkpalliliidu peasekretär Katerina Biliatšenko

Biliatšenko ei varjanud, et on tekkinud olukorrast nördinud ja CEV-i juhtkonnas pettunud. „Loomulikult oleme selles otsuses väga pettunud, kuid töötame selle teemaga edasi. Meil oli võetud tagasilennupilet esmaspäevaks, kuid oleme praegu koos Poola alaliidu presidendiga teel lennujaama,“ lausus ta.

Eesti võrkpalliliitu pidi CEV-i kongressil esindama peasekretär Ivar Lilleberg sõnas täna Delfile: „Kongress toimub samas hotellis, kus me ööbime, aga me ei läinudki sinna [kongressile] üldse kohale, sest teadsime, et nad [agressorriikide esindajad] tulevad ka. See on kindlasti solvav, et Euroopa võrkpalliföderatsioon (CEV) lubab sellistel olukordadel üldse juhtuda. Külalised tulevad üle Euroopa kokku ja siis on järsku kutsutud ka need riigid, kellel CEV on varasemalt keelanud üritustel ja võistlustel osalemise.“

Eesti võrkpalliliidu peasekretäri arvates aga taolisest boikotist ei piisa, et ka edaspidi agressorriikide esindajaid võistlustelt eemal hoida. „See on kindlasti alles väga väike samm. Peame praegu korraks aja maha võtma, et mitte emotsiooni pealt tormama hakata. Kirjutame CEV-ile ametliku kirja, kus selgitame enda nägemust ja pärast vaatame, mis saab. Hetkel on kindlasti liiga vara öelda, et nüüd midagi juhtuma hakkab. Teades, kuidas CEV-is asjad käivad, siis sellest jääb väheks, et me kongressist osa ei võtnud,“ lausus Lilleberg.

Poola võrkpalliliidu president Sebastian Świderski selgitas oma seisukohti portaalile sportowefakty.wp.pl: „Me ei nõustunud Venemaa ja Valgevene kohalolekuga kongressil. Kõik nende riikide koondised ja klubid on võistlustelt eemaldatud. Statuudi järgi ei tohiks riigid, kes pole aktiivsed, sellel üritusel osaleda. Veelgi enam, nad võtsid osa olulistest hääletustest. Me ei lepi sellega ning koos veel mõne riigiga otsustasime kongressil mitte osaleada.“

CEV: käitusime vastavalt statuudile ja reeglitele

Delfi küsis Venemaa ja Valgevene osalemisele CEV-i kongressil kommentaari ka Euroopa alaliidu pressiosakonnast. Tahtsime teada, miks Venemaa ja Valgevene kongressile kutsuti, kui nende koondised ja klubid on rahvusvahelistelt võistlustelt kõrvaldatud; kas nende kutsumine tähendab, et CEV-il on plaanis hakata neid keelde üle vaatama ja otsuseid muutma ning kuidas CEV suhtub üritust boikoteerinud riikide otsusesse. Samuti tahtsime teada, millised teemad tänasel kongressil päevakorras olid ja mida otsustati.

Euroopa võrkpalliliidu president Aleksandar Boricic.

CEV-i pressiesindaja Federico Ferraro eiras enamus küsimusi ja andis meili teel vaid üldsõnalise vastuse, milles ütles: „Täname teie kirja eest. Võime kinnitada, et CEV-i üldkongress, mis täna Brüsselis toimus, viidi läbi tingimustel, mis on täielikus kooskõlas nii CEV-i statuutide ja regulatsioonidega kui ka ROK-i (rahvusvaheline olümpiakomitee - toim) ja FIVB (maailma võrkpalliliit - toim) soovituste ja juhistega.“