Energiline Itaalia publik oli tribüünil kohal juba päeva esimeseks mänguks Serbia – Belgia (3:1 võit Serbiale), põristas trummi ja laulis hääli lahti. Kella üheksaks oli nendega liitunud paljukiidetud sinimustvalge armee, mis kuuldavasti nädalavahetuseks mereäärses Anconas veelgi abiväge saab. Hümnide ajaks oli Pala Bartoni hall elektrit täis. Kodupubliku a capellas lauldud „Il Canto degli Italiani“ võttis kananaha ihule - kogemus, mis on igati võrreldav Maracana vutipühamus kuuldud Brasiilia hümniga.

Juba alagruppide loosimisest saadik räägitud ja Perugias üle korratud „nautimise“ ja „vabalt mängimise“ jutud mõjusid Eesti mängijatele hästi. Teises geimis pakkusidki platsil olevad meeskonnad – üks Euroopa esi- ja teine 21. number – väga nauditava lahingu. Geimi lõpp, nagu see tihtipeale juhtub, kuulus siiski kõrgema klassiga satsile. Häbisse ei jäänud Eesti ka kolmandas ega esimeses geimis. Juhtus lihtsalt vältimatu. Võrkpallis juhtub imesid harva. Sisuliselt on Eesti jalgpallikoondisel „bussi parkides“ ja üks nurgalöök kobaga ära lahendades tõenäolisem Itaaliat üllatada kui võrkpallikoondisel. Võib-olla ühel heal päeval see veel juhtub.

Delfi Spordi tähelepanekud Eesti – Itaalia mängust:

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid