Perugia Pala Bartoni 1962-pealise publiku ees mängitud kohtumises oli Saksamaa kogu aeg dikteerivam pool. Avageimis nähti viiki viimast korda 17:17 seisul, 23:22 peal õnnestus Eestil veel vahe minimaalseks vähendada, kuid geimi lõpu kallutas Euroopa edetabeli kuues meeskond siiski osavalt enda kasuks. Teises geimis jäi Eesti kohe alguses hätta, lastes sakslased 6 punktiga juhtima (9:3 ja 10:4). Kõige suurem vahe oli 7 punkti (21:14). Kolmandas geimis jagus pinget 17:15-ni, pärast mida nii väikest vahet enam ei nähtud.

„Esimeses geimis oli näha, et mõlemad meeskonnad alles tunnetavad üksteist. Püsisime üsna geimi lõpuni punkt-punktis. Kaks punkti oleks võinud hea õnne korral meile tulla, aga läksid teisele poole. Lõpuks kindel geimivõit neile,“ kirjeldas Aganits mängu.

„Teises geimis sai meil kohe geimi alguses rünnakul kannatus otsa. Sealt said nad hoo üles ja nende servisurve tegi meie mängu üsna keeruliseks. Nad said päris mitu otse blokki, kust nad said positiivse emotsiooni. Sellistes rasketes olukordades tuleks mängida natuke mustemalt, kasutada bloki äärmisi käsi. Paratamatult, kui lähed ainult võimu peale, siis vastasel on võimu rohkem.“

„Kolmandas kontrollisid nad kogu aeg mängu. Teame küll, et neilt tulevad lühikesed servid, aga need lühikesed on nii rasked isegi siis, kui neid ette oskad oodata,“ lisas Aganits.

„Arvan, et ei tasu liialt norutama jääda. Tuleb pea püsti hoida ja järgmiseks mänguks valmistuda. Pikk turniir on veel ees. Tuleb positiivne kaasa võtta ja edasi minna.“

Mida sellest mängust kaasa võtta, arvestades, et homme läheb veel raskemaks, sest Eesti aja järgi kell 21.15 kohtutakse kodumeeskonna Itaaliaga? „Kasvõi igat pisiasja, mis meil õnnestus. Tuleb end samm-sammult järgmisteks mängudeks lahti mängida ja nendeks valmis olla,“ viitas Aganits pühapäevasele mängule Šveitsi ja teisipäevasele kohtumisele Belgiaga, kellega Eesti eeldatavasti A-grupis koha eest nelja parema seas heitleb.

Aganits oli meeldivalt üllatunud, et Perugiasse nii palju eestlasi kohale sõitis. Silmaga hinnates olid üle poole 1962 pealtvaatajast sinimustvalges riietuses.

„See oli väga suur positiivne info. Kui varasematel kordadel on olnud siseinfot, et tuleb palju rahvast, siis sel aastal polnud üldse midagi ette kuulda. Mängisime ikkagi sisuliselt kodumängu - väga positiivne üllatus!“ sõnas ta.

Eesti fännid kerisid hümni ajaks lahti suure lipu.