„Lihased on valusad,“ vastab Karel Tilga 15 tundi pärast Budapesti MM-i kümnevõistluse lõppu tiimikaaslase Janek Õiglase küsimusele, kuidas ta ennast tunneb. Liikudes kohvikusse, mis on MM-i ajaks Eesti koondise elupaigaks valitud hotellis, on mõlema mehe samm kange. Kaks ränka päeva annavad tunda.

„Võin tunda rahulolu, kõik õnnestus,“ sõnab 8681 punktiga neljanda koha saanud Tilga alustuseks, kui on intervjuu jaoks laua taga istet võtnud. Rahulolu on põhjendatud, sest vigastuse tõttu ebaõnnestusid tal Tokyo olümpia ja terve eelmine hooaeg.

Tänavu aga olukord muutus ning nüüd on ta maailma neljas kümnevõistleja ja Eesti läbi aegade teise punktisumma omanik.

Karel Tilga, millal sa mõistsid, et võid kümnevõistluses kaugele jõuda?

Esimesena sai sellest aru treener Jaan Tiitsaar. Kui kogusin juuniroide klassis 7200 punti, hakkasin ka ise seda mõistma. Mulle jõudis kohale, et võin joosta, hüpata ja visata.

Kümnevõistlus tekitab sõltuvust

Pukast pärit Karel Tilga jõudis noorena kergejõustiku kõrval ka jalg- ja korvpalli mängida. „Neljandas klassis käisin Valgamaa kergejõustiku meistrivõistlustel ja kõrgushüpe tuli seal hästi välja. Pärast seda käisin terve suve Valgas Riho Meri juures kõrgust hüppamas ja võitsin B-klassis isegi medali,“ meenutas Tilga. „Seejärel kadus kergejõustik jälle ära, läksin hoopis Tartusse, et korvpalli mängida. Aga see huvi kadus ka. Et midagi teha, läksin kergejõustiku juurde tagasi.“

See, et Tilgast sai just kümnevõistleja, on ta enda sõnul treener Jaan Tiitsaare teene. „Kui tema trenni minna, siis on suhteliselt kindel, et ühe kümnevõistluse teed ikka läbi,“ ütles ta. „Kümnevõistlus tekitab sõltuvust. Võistluse ajal pole kellelgi hea olla, aga pärast võistlust on hea ja tahaks uuesti teha.“