KOMMENTAAR | Mure naiste korvpalli pärast. Alaliidu panusest üksi ei piisa, vaja on klubide koostööd

Miks jäi TalTech/Nordaidi teekond nii lühikeseks ja mida teha, et soov arendada naiste korvpalli jõuaks ükskord reaalsete tulemusteni?

Korvpalliliidu praegune president ja juhatus on olnud ametis kaks ja pool aastat. President Priit Sarapuu kõlama jäänud valimislubadus arendada naiste korvpalli, on saanud palju kõlapinda, kuid ka palju kriitikat. Lubati arendada, aga seis on ju sama või hullemgi – miks siis midagi ei tehta?

Kaks hooaega tagasi loodud Taltech/Nordaid naiskond sündis mõnevõrra ootamatult. Raido Ringmetsa eestvedamisel said kokku Audentese Spordiklubi/Siili PK noored tüdrukud ning mõned kogenumad mängijad ning üsna pea tõestati, et ollakse Balti Liiga konkurentsis tõsiseltvõetav tegija. See sisendas usku naiste korvpalli jätkumisse ning arengupotentsiaali nii mängijatele endale kui kogu Eesti korvpallikogukonnale laiemalt.

Tore oli jälgida nii tasavägiseid kohtumisi naabritega kui ülivõimsaid võite koduses meistriliigas – tundus, et Eesti naised ikkagi oskavad korvpalli mängida. Taltech/Nordaid naiskonna teekond jäi aga lühikeseks ning paljudele üllatusena teatati napilt enne algava hooaja registreerimistähtaega tegevuse lõpetamisest.

Sama saatus oli eelnevatel aastatel tabanud veel kaht meistriliiga naiskonda – Tallinna Ülikooli ning Tartu Ülikool/Kalevit. Mõlemad otsustasid küll jätkata naiste esiliigas, kuid kõrgema taseme ambitsioonidest loobuti. Miks nii?

Üksikust eestvedajast ei piisa

Nagu ka Taltech/Nordaid näide kinnitab, seisavad tüdrukute ja naiste võistkonnad tihti ühe eestvedaja õlul – kas treener või mänedžer, kes on võtnud enda hingeasjaks võistkonda vedada ning teeb seda nii hästi, kui oskab. Jätkusuutliku naiskonna loomiseks on vaja aga laiemat toetust – klubi juhtkonna selget eesmärgipüstitust, hoolitsemist nii naiskonna rahalise seisu, kvaliteedi kui ka järelkasvu eest. Nagu näeme ka edukate meeste meistriliiga klubide pealt, saab konkurentsivõimeline võistkond sündida tugevast klubist.

Kuidas siis alustada? Oluline on see, et klubi otsustaks, et soovib panustada tüdrukute korvpalli, kuna näeb neis potentsiaali. Vaid sellisel juhul saavad tüdrukute grupid olla täisväärtuslik osa klubi püramiidist ning neile saab pakkuda poistega samaväärseid tingimusi ja väljundeid. Kuniks tüdrukute grupi avamine on vaid mõne üksiku treeneri isiklik huvi, on neile kvaliteetsete võimaluste pakkumine võimatu.

Kui klubis alustab igal sügisel uus poiste grupp, peaks samas alustama ka tüdrukute grupp.

Selleks, et naiste korvpall areneks, on vaja juurde palju uusi väikeseid korvpallitüdrukuid. Kui klubis alustab igal sügisel uus poiste grupp, peaks samas alustama ka tüdrukute grupp. Tõsi, seda on lihtsam öelda, kui teha, sest napib saaliaegu ja treenereid. Need on mõistetavad probleemid, kuid nende taha varjudes polegi olukorra paranemist loota ning meistriliiga naiskonnad jäävadki vaid projektiklubideks, mis tekivad ja õige pea jälle kaovad.

Mida saab korvpalliliit naiste korvpalli arendamiseks teha?

Korvpalliliit on kahe ja poole aastaga pidevalt suurendanud rahalist panust naiste korvpalli. Tänu sellele saavad tüdrukud ja naised varasemaga võrreldes järjest kvaliteetsemat teenust. See väljendub liigade korralduses, koondiste tegevuse kvaliteedis, naiste tegemiste kajastamises uudistes, sotsiaalmeedias ning mängude ülekannetes, samuti Audentese SG tüdrukute poole järjest professionaalsemas tegutsemises. Oleme korraldanud tüdrukute korvpalli festivale ning täiendavaid koolitusi tüdrukute treeneritele.

Kriitilisele pilgule ei pruugi muudatus olla suur. Kuid naiste valdkonna eelarve on selle ajaga suurenenud üle 180 000 euro hooaja kohta, mis on hetkel kogu naiste valdkonna eelarvest ligikaudu 40%.

Lihtsustatud ülevaatena koosneb naiste korvpalli arendus neljast suunast:

1. Kandepinna laiendamine

2. Tüdrukutega tegelevate klubide arvu tõstmine

3. Koondise taseme tõstmine

4. Naiste korvpalli nähtavus, maine ja kuvand

Igal suunal on ka oma selged eesmärgid, mõõdikud ning tegevused selle saavutamiseks. Kõige keerulisemalt läheb eesmärkide täitmine kahes esimeses punktis. Seni suuremaid muudatusi klubide suunal ellu kutsuda pole õnnestunud, siiski leidub ka paar positiivset näidet, kus on tüdrukud senisest enam fookusesse toodud.

Koondise taseme tõstmise tegevused on seni olnud korralduslikku laadi – pakume koondistele sarnaseid võimalusi meestega, alates treenerite ja tugipersonali tasemest kuni võistlusreiside korraldamiseni. Muutust sportlikke tulemuste mõttes saame oodata aastate pärast, kui koondise kandidaatide valik laieneb.

Kõige kiiremaid tulemusi saame näha viimases punktis. Kuigi naised on nähtavuselt meestega võrreldes kõvasti maas, ollakse varasemaga võrreldes oluliselt rohkem pildis nii sotsiaalmeedias, teleülekannetes kui isegi meeste koondiste mängu vaheaja reklaamides.

Muutused eeldavad koostööd

Millal naiste korvpalli seis päriselt muutub? Siis, kui me hakkame tegema koostööd. Alaliit üksi ei suuda muudatusi ellu kutsuda, seda on vaja teha koostöös klubidega. Korvpalliliidu juhatusse tulles oli üks minu eesmärke tuua tüdrukute ja naiste klubid kokku – meil on ju eesmärk ühine – et korvpalli seisu parandada. Selle eesmärgi saavutamisest oleme veel kaugel. Jätkuvalt otsime igas olukorras süüdlast ning seeläbi distantseerime ennast probleemide lahendamisest.

Probleemseid olukordi tuleb analüüsida, leida, mis läks valesti, kuid kõige tähtsam on teha sellest järeldusi, mis aitavad edaspidi vigu vältida. Pole vaja karta avaldada arvamust, vastupidi, mõtted ja ideed tuleb tuua lauale ning nendega tegeleda. Ideede kogumisel ja nendega töötamisel on suur roll korvpalliliidu sekretariaadil ja naiste korvpalli komisjonil.

Meil on esimest korda president, kes on naiste korvpalli arendamise fookusesse toonud. Kasutame selle olukorra enda jaoks ära.

Kutsun üles kõiki, kes tahavad naiste korvpalli panustada – tulge ja osalege naiste komisjoni koosolekul või andke endast muul moel märku. Ülimalt tähtis oleks leida need inimesed, kes tahavad tüdrukute- ja naiste korvpalli arendamises kaasa rääkida. Võtmeküsimus peitub selles, mis peaks juhtuma, et klubidel tekiks soov arendada tüdrukute korvpalli. Kõige lihtsam on küsida, andke raha ja me teeme. Sellist võimalust meil pole, samas on loomulik, et korvpalliliit peab leidma täiendavaid ressursse, et valdkonna arengut soodustada.

Jätkuvalt tuleb panustada olemasolevate treenerite taseme tõusu läbi erinevate koolitusprogrammide ning leida võimalusi uute treenerite kaasamiseks. Hea võimalus võiks olla pakkuda mängijatele võimalust pärast sportlaskarjääri lõppu treeneriks hakata. Uute gruppide teket soodustab juba praegu kvaliteedinõustamise programm, kus tüdrukute suuna mõõdikud on kõrgema koefitsiendiga. Järgmised konkreetsed plaanid uute gruppide tekke toetuseks peaks sündima klubidega koostöös, et suunata ressursid just sinna, kus seda kõige enam vaja on.

Meil on esimest korda president, kes on naiste korvpalli arendamise fookusesse toonud. Kasutame selle olukorra enda jaoks ära.