Rasmus Mägi on teinud suurvõistlustel vägeva seeria. Kolmel viimasel maailma absoluutseid tippe koondaval jõuproovil: Tokyo olümpial, Eugene MM-il ja nüüd Budapesti MM-il on ta jõudnud 400 meetri tõkkejooksus finaali. Samaväärse saavutuseni jõudis ta ka 2016. aastal Rio olümpial.

„See tekitab tänulikkust. Nähes, kui palju see spordiala on hakanud saama tähelepanu, milliseks on muutunud tase… ning seejuures olla ise endiselt konkurentsis,“ lausub Eesti koondise elupaigaks oleva hotelli all kohvikus istudes. Ta teeb lühikese pausi ja jätkab. „Põnev on enda jaoks avastada uusi asju ning muuta oma treeninguid kvaliteetsemaks ja paremaks.“

31-aastane Mägi on oma ala absoluutses tipus vanim mees. See ei sega tal aga üha uuesti finaaliga kaasnevat nautimast. „Kui ma vaatan telekast teiste jooksualade finaalide eelseid kaadreid kogunemisruumist ja mõtlen ennast sinna, siis see tunne ei muutu kunagi tuimaks,“ nendib eelmisel õhtul Budapesti MM-i finaalis seitsmenda koha saanud mees.

Rasmus Mägi, kirjelda, mis mõtted kogunemisruumis istudes üldse peast läbi käivad.

Nende meeste keskel istuda, tundes ise ennast lihtsa Tartu poisina, on eriline. See, et oleme järjepidevalt suutnud finaali jõuda, teeb selle veel erilisemaks. Olen seda kõike poisipõlvest peale telerist vaadanud, nüüd saan seda päriselt läbi elada. Oskan juba meeste kehakeelest nende vormi lugeda, aga seejuures tuleb jääda iseendaks, et teistele mitte energiat anda.